Ühe Tallinna kooli direktor keeldus kutsele alla kirjutamast ning noor õpetaja oleks seetõttu peaaegu kaotanud õiguse Eestis viibida. Tal oli vaid mõni nädal aega, et leida uus tööandja, kes oleks valmis riski võtma. Miks kardetakse Eestis nüüd välismaalasi tööle kutsuda?
Lugu sai alguse eelmisel aastal, kui noorel õpetajal Zinaidal hakkas lõppema Tartu Ülikooli magistriõpingute ajaks väljastatud ajutine elamisluba. Vormiliselt oli õppekava pikkus kaks aastat, kuid vahetussemester õpingute keskel pikendas õppeaega kahe ja poole aastani.
Kuigi Zinaida on Venemaa kodanik, kuulus tema juhtum rändesanktsioonide erandite hulka. Elamisloa taotlemise õigus säilib neil, kes viibivad senise dokumendi, õppeviisa või õppimiseks antud ajutise elamisloa kehtivuse lõppemise ajal endiselt seaduslikult Eestis. Lisaks peab inimene olema lõpetanud eestikeelse õppekava või oskama eesti keelt vähemalt B2-tasemel.
