Statistikaameti andmetel oli 2026. aasta teise kvartali keskmine brutokuupalk 2243 eurot. Võrreldes 2025. aasta sama ajaga tõusis keskmine palk 5,5% ehk 117 euro võrra.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Krista Vaikmetsa sõnul tõusis keskmine brutopalk aastaga kõigis maakondades, kuid palgakasv oli piirkonniti erinev. „Kõige enam tõusis keskmine brutopalk Ida-Virumaal (8%) ja Hiiumaal (7%), mõnevõrra tagasihoidlikum oli kasv Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal, kus see jäi 4% juurde,“ ütles Vaikmets.
Maakondade võrdluses püsis keskmine brutopalk kõige kõrgem Harjumaal (2488 eurot) ja Tartumaal (2285 eurot). Mõlemas maakonnas on keskmine palk aastaga tõusnud 5%.
„Tallinnas töötavate inimeste keskmine brutopalk oli teises kvartalis 2611 eurot. Aasta varem oli see 2479 eurot, mis tähendab ligikaudu 5,3% kasvu,“ täpsustas Vaikmets.
Keskmine palk oli jätkuvalt kõrgeim info ja side tegevusalal
Tegevusalade lõikes oli kõrgeim keskmine brutopalk info ja side tegevusalal, ulatudes teises kvartalis 3837 euroni. „Samas ei olnud kasv (3,6%) enam nii kiire kui varem,“ lisas Vaikmets.
Aastases võrdluses on 19,6% võrra kasvanud elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusala töötasu, mis teise kvartali andmetel oli 3783 eurot. „Samas mõjutab praegust tulemust ka asjaolu, et aasta tagasi oli palgakasv sellel tegevusalal vaid 0,8%. Lisaks on palgakasvu mõjutanud ka energiasektori ettevõtetes toimunud restruktureerimised,“ märkis juhtivanalüütik.
Kõige madalam on keskmine brutopalk endiselt majutuse ja toitlustuse tegevusalal (1389 eurot). Muude teenindavate tegevusalade töötajate keskmine brutopalk oli teises kvartalis 1430 eurot. „Ka madalama palgatasemega tegevusaladel on töötasu siiski aastaga tõusnud – mõlemal tegevusalal oli palgakasv ligikaudu 4%,“ lisas Vaikmets.
Teistes suuremates valdkondades kasvas keskmine brutopalk teises kvartalis töötlevas tööstuses 6%, kaubanduses 5,7% ja ehituses 5,1%.
Tööhõive suurenes
Palgatöötajaid oli teises kvartalis kokku 588 710, mida on 5183 töötaja võrra vähem kui aasta varem samal ajal. Kõige enam oli 2026. aasta teises kvartalis palgatöötajaid töötlevas tööstuses – 101 085 inimest ehk 17% töötajate koguarvust. Sellele järgnesid hulgi- ja jaekaubandus (k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) 85 548 töötajaga, haridusvaldkond 64 578 töötajaga ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 48 619 töötajaga.
Samas oli palgatöötajaid võrreldes esimese kvartaliga 8611 võrra rohkem. „Selle taga on ka hooajatööliste arvu suurenemine,“ kommenteeris juhtivanalüütik.
Brutopalga mediaan on näitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. Mediaanpalk oli 2026. aasta teises kvartalis 1840 eurot, mis on 6,1% ehk 106 euro võrra kõrgem kui aasta varem. „Mediaanpalga muutused on sarnased keskmise palga muutustega nii maakondade kui ka tegevusalade lõikes,“ ütles Vaikmets.
