2026. aasta esimesel poolaastal registreeriti Eestis kokku 17 911 liikluskindlustuse juhtumit ning nende arv kasvas 13 maakonnas 15-st.
Kõige suurema muutusega paistab maakondade võrdluses silma Raplamaa. Seal registreeriti esimesel poolaastal 391 liikluskindlustuse juhtumit ehk 40% rohkem kui aasta varem. Raplamaa paistab silma ka õnnetusjuhtumite ja elanike arvu võrdluses, olles ligikaudu 11 liikluskindlustuse juhtumiga 1000 elaniku kohta Eesti maakondade seas kolmandal kohal. Tartumaal oli vastav näitaja 12 ja Harjumaal 17.
Pärensoni sõnul tekib suur osa liikluskindlustuse juhtumitest igapäevastes liiklusolukordades. „Esimesel poolaastal oli 40% juhtumitest seotud parkimisega, 17% tagant otsasõitudega ja 13% kokkupõrgetega ristmikel. Seega juhtub valdav osa õnnetustest väga tavalistes ja igapäevastes liiklusolukordades, mitte erakordsete sündmuste tõttu,“ ütles Pärenson.
Maakondades, kus liikluskindlustuse juhtumite arv sel aastal kõige enam suurenes, olid õnnetuste iseloom ja olukorrad erinevad. Raplamaa 391 juhtumist ligikaudu iga neljas oli otsasõit mõnele objektile, näiteks postile, aiale või ehitisele. Jaanuarist juunini oli selliste juhtumite osakaal Eestis tervikuna keskmiselt 12%.
Saare- ja Võrumaal olid üle poole juhtumitest seotud parkimisega, vastavalt 53% ja 52%, mis on enam kui 10% rohkem sama perioodi Eesti keskmisest. Mõlemas maakonnas moodustasid tagant otsasõidud 9% kõikidest liikluskindlustuse juhtumitest, samal ajal kui Eesti keskmine näitaja oli 17%.
„Nende kolme maakonna andmed näitavad, et liikluskindlustuse juhtumite sagenemine ei tähenda tingimata rohkem raskeid liiklusõnnetusi. Saare- ja Võrumaal on väga suur osa kahjudest parkimisõnnetused, Raplamaal otsasõidud rajatistele ja ehitistele. Paljud sellised olukorrad saavad alguse tähelepanematusest või valesti hinnatud manöövrist. Parklas tasub muu hulgas meeles pidada parema käe reeglit: kui liikluskorraldus ei määra teisiti, tuleb anda teed paremalt lähenevale sõidukile,“ ütles Pärenson.
2025. aastal registreeriti Eestis 36 339 liikluskindlustuse juhtumit, mille eest maksis liikluskindlustus hüvitisi kokku enam kui 82,7 miljonit eurot. Tänavu esimese kuue kuuga on registreeritud juba 17 911 juhtumit.
„Need numbrid näitavad, et liikluskindlustuse õnnetused puudutavad igal aastal väga paljusid inimesi. Meie eesmärk on, et õnnetusi ja ootamatusi juhtuks vähem, kuid sama oluline on teada, mida teha siis, kui midagi siiski juhtub. Seetõttu algatasime augusti lõpus kampaania „Mis teha, kui juhtus – plekimõlkimisest leinanõustamiseni“, kus räägime nii õnnetuste ennetamisest kui ka sellest, kuidas pärast juhtunut tegutseda ja kust vajadusel abi saada,“ ütles Pärenson.
