Eestlane on kinnisvara usku. Seda kinnitavad nii kinnisvaratehingute arv kui pankade laenumahtude kasv. Üha enam näevad Eesti inimesed kinnisvara ka pensionivarana, kirjutab SEB eraklientide panganduse divisjoni juht Sille Hallang.
Kinnisvara ei ole inimeste jaoks enam vaid koht, kus elada. Üha enam nähakse seda pikaajalise investeeringuna, mis võib tulevikus pakkuda lisasissetulekut, aidata lapsi kodu soetamisel või pakkuda pensionieas täiendavat turvatunnet. Kui varem oli tavapärane vana kodu uue ostmiseks maha müüa, siis täna soovitakse vara alles hoida ja selle väärtust kasvatada.
Ka hiljutisest SEB korraldatud uuringust selgus, et 43% inimestest jätaks kodu vahetamisel eelmise eluaseme võimalusel alles. See on kõnekas märk inimeste mõtteviisist. Eluaset ei käsitleta enam üksnes kohana, kus elada, vaid üha enam investeeringuna ja osana pere pikaajalisest finantsplaanist.
Ühiskonna vananedes ja pensioniteemade tähtsuse kasvades tuleb mõelda enam sellele, milliseks kujuneb sissetulek pärast aktiivse tööea lõppu. Pensionieas muutub vara tähendus väga praktiliseks: oluline ei ole üksnes see, kui suur on inimese vara paberil, vaid kas see aitab katta igapäevaseid kulusid ja annab kindlustunde olukorras, kus regulaarne sissetulek enamasti väheneb.
Nõnda nähakse pensionisammaste kõrval ühe võimaliku turvapuhvrina just kinnisvara, mis võib pensionieas pakkuda üüritulu näol täiendavat sissetulekut ning aidata katta ootamatuid kulusid. Samas ei tohiks kinnisvara vaadata pensionisammaste asendusena, vaid pigem nende täiendajana.
Märksõnaks on vara likviidsus. Selle varatüübi suur eelis on kasutusväärtus ka juhul, kui seda ei müüda. Pensionivara rollis, kus on oluline vara pikaajaline väärtus, on nõnda esmane kinnisvara kvaliteet. Kõik objektid ei säilita oma väärtust seejuures võrdselt hästi. Pikemas vaates on likviidsemad ja väärtust säilitavad üldjuhul hea asukohaga, energiatõhusad ning kvaliteetse elukeskkonnaga kinnisvaraobjektid. Samas on pikaajaliselt hinnas ka miljööväärtuslikud objektid nagu vanemates kivimajades kõrgete lagedega korterid või kahekorruselistes kvaliteetselt renoveeritud puitmajades kodud.
Teadliku pensionivara kasvatamise vaates on niisiis oluline küsida, kas seda vara on ka aastate pärast lihtne müüa või välja üürida ning milliseid kulusid selle omamine kaasa toob. Kauge asukoht sõlmpunktidest, suur energiakulu või amortiseerunud hoone võivad pikaajalist väärtust hoopis vähendada, isegi kui kinnisvara tervikuna tundub turvalise varaklassina.
Kui investeerimise eesmärgil ja laenuga ostetud lisakinnisvara puhul tuleb arvestada täiendava laenukoormuse, sissemakse ja vara väärtusega seotud riskidega, siis kodu vahetades alles jäetud kinnisvara soetamisega seotud kulud on sageli juba tehtud. Nii võib aastate jooksul kogunenud vara pakkuda pensionieas täiendavat turvatunnet ilma, et selle kasvatamine oleks olnud algusest peale eraldiseisev investeerimisstrateegia.
