Euroopa gaasi hind kasvab Iraani konfliktist mõjutatuna kiirelt ning paraku reageerib enamik hindu Eestis sellele viivituseta. Citadele panga ökonomisti Aleksandras Izgorodinase sõnul tunnevad eestlased hinnatõusu mõju isegi kiiremini kui naabrid Lätis ja Leedus.
Euroopa gaasi hind on taas järsult tõusnud. Selle hinnavõrdluse aluseks olev TTF on jõudnud peaaegu selle aasta tipptasemele, olles viie kauplemispäevaga tõusnud 14%, viimase kuuga 24% ja aasta algusest alates 83%.
Kiire kasvu peamiseks põhjuseks on Iraani konflikt, mis algas 27. veebruaril ja jätkus pärast pausi juulis. Hormuzi väin, mille kaudu liigub tavaolukorras umbes viiendik maailma LNG-kaubandusest, on endiselt sisuliselt suletud ja piiravaks teguriks on Katari ekspordivõime.
Olukorra muudab tavapärasest sõjamõjust erinevaks aga ajaline faktor. Euroopa Liidu gaasihoidlad on täidetud vaid umbes 60% ulatuses. Tavapärane olukord oleks umbes 80% ja Euroopa Komisjoni seatud eesmärk on suisa 90%. See tähendab, et graafikust märkimisväärselt maas Euroopa konkureerib nappide LNG-varude pärast olukorras, kus talve ja küttehooajani on jäänud alla kolme kuu. Seetõttu on ka hinnatõus pigem kiirenenud kui vaibunud.
Pea kõige hind tõuseb kiiresti
Mida tähendab see olukord aga Eesti tarbijahindade jaoks? Alustuseks tasub vaadata seda, kui kiiresti kõrgemad gaasihinnad hindu mõjutama hakkavad. Peaaegu kõik näitajad reageerivad hinna muutustele juba samal kuul: mõju üldisele inflatsiooniindeksile, energia, reguleeritud energia, elektri ja kütte, eluaseme ja kommunaalteenuste, toidu, transpordi, tööstus- ja muude kaupade ning restoranide hindadele on kohene.
Siiski on ka kolm segmenti, kus hinnatõus on aeglasem. Gaasihindade mõju jõuab baasinflatsiooni nelja kuu ning teenuste ja kodusisustuse hindadesse seitsme kuu pärast. Kuna need sõltuvad ennekõike ettevõtte otsusest hindu tõsta, jõuab ka mõju neisse viivitusega.
Kui aga vaadata hinnatõusu mahtu, siis näeme juba tuttavat mustrit, kus Eesti on Baltikumi tipus. Gaasihindade 10% tõusu korral tõusevad reguleeritud energiahinnad 2,60%, elektri, gaasi, tahkekütuste ja kütte hinnad 2,59%, energiagrupi hinnad 2,07% ning eluaseme ja kommunaalteenuste hinnad 1,76%. Mõju kaupade hindadele oleks Eestis Baltikumi tugevaim: tööstuskaupade hinnad kasvaksid umbes 0,90%, kaupade hinnad tervikuna 0,71% ja transport 0,69%.
Toiduained on ainus valdkond, kus Eestil läheks paremini kui Leedul: hinnatõus oleks umbes 0,50% võrreldes Leedu 0,72%-ga. Seda toetab Eesti väiksem kodumaine töötleva tööstuse osakaal. Kõige väiksem on gaasihindade kasvu mõju restoranide (0,45%), töödeldud toiduainete (0,44%), kodusisustuse (0,41%) ning teenuste hindadele (0,28%).
Samuti on gaasihindadel väiksem mõju baasinflatsioonile, mille kasv jääks samuti 0,28% kanti. Samas oleks teenuste hindade ja baasinflatsiooni kasv Eestis siiski Baltimaade tugevaim, olles peaaegu kaks korda suurem kui Lätis, kus mõju on vastavalt 0,15% ja 0,17%.
Lätil ja Leedul on rohkem hingetõmbeaega
Naaberriikidega võrreldes on 10-protsendilise gaasihindade tõusu mõju aastasele inflatsioonile peaaegu sama: Eestis 0,59%, Leedus 0,55% ja Lätis 0,54%. Gaasihindade mõju tunnevad kõik Balti riikide elanikud, kuid erineval ajal.
Eestis reageerib üldine inflatsioonimäär muutusele kohe, Leedus kahe kuu ja Lätis kolme kuu pärast. Kommunaalteenuste puhul on erinevus veelgi suurem: Lätis jõuab mõju eluaseme ja kommunaalteenuste hindadesse viie kuuga, samas kui eestlased ja leedukad näevad muutust juba esimesel kuul.
Gaasihindade kasv jõuab Eesti majapidamisteni kiirelt ja tuntavalt. Paraku tähendab see, et majapidamistel jääb hinnatõusuks valmistumiseks vähe aega ning ka valitsusel on vähem võimalusi selle mõju tariifide abil leevendada.
Seetõttu peaks võimalik toetus olema otsene ja otsus selle kohta tuleks langetada varakult. Positiivne on aga see, et turg, mis toob hinnatõusu tarbijateni nõnda kiiresti, kannab sama kiirelt edasi ka hinnalanguse mõju, kui konflikt peaks leevenema.
