Soome riigile üle antud pärandvarad tähendavad riigile üldjuhul hoopis lisakulusid.
Riik saab üha rohkem pärandvara, millest pärijad on loobunud, vahendab Ilta-Sanomat. Kui 2022. aastal anti riigile üle 23 pärandvara, siis eelmisel aastal juba 45 ning tänavu, praeguse seisuga, on neid üle antud 40.
Kui pärija loobub pärandist enne selle vastuvõtmist, käsitatakse teda üldjuhul nii, nagu oleks ta surnud enne pärandajat. Sellisel juhul läheb pärand peamiselt pärija lastele või teistele pärijatele.
Põhjuseid on erinevaid
Pärand võib sattuda riigi kätte näiteks siis, kui inimesel pole pärijaid või kui kõik pärimisjärjekorras olevad inimesed pärandist loobuvad. „Need loobumised on riigi seisukohast äärmiselt ebasoovitavad,“ ütles Soome riigikassa juhtivjurist Marjukka Vallioniemi.
Tavaliselt toovad sellised pärandvarad riigile kaasa üksnes lisakulusid. Vallioniemi rõhutab, et pärijad ei peaks võlgade kartuses pärandist loobuma. „Pärijad ei vastuta üldjuhul isiklikult lahkunu võlgade eest,“ ütles ta.
Vallioniemi sõnul sisaldavad riigile üle antavad pärandvarad varasemast sagedamini vara, mida on raske müüa, näiteks ääremaal asuvaid elamuid. „Pärandist loobumise tõttu riigi kätte jõudva pärandvara väärtus on tavaliselt väike või negatiivne. Samuti võib olla põhjuseks lihtsalt see, et pärandvara asjadega ei soovita tegeleda,“ ütles Vallioniemi.
Riik püüab pärandina saadud korterid ja muu kinnisvara maha müüa, kui pärandvara hulgas ei ole võlgade tasumiseks piisavalt raha või muud realiseeritavat vara. „Olenevalt juhtumist võib pärandvaraga jääda kas plussi või jäävad kõik pärandvara haldamise, müügi ja muud kulud riigi kanda,“ ütles Vallioniemi.
„Jäägid“ jäävad koduomavalitsusele
Kui korterit või kinnisvara ei õnnestu müüa ning ka riigil endal pole sellele kasutust, võib korteri Vallioniemi sõnul anda üle pärandaja koduomavalitsusele ja kinnistu sellele omavalitsusele, kus see asub. Riigile lähevad ka nende inimeste pärandid, kellel pole pärijaid. Riigile teada antud pärandite arv oli mullu kokku 385.
Soome riigikassa veebilehe andmetel jäetakse riigi omandisse näiteks kinnistud, mis sobivad looduskaitsealadeks. Samuti võib riik teatud juhtudel endale jätta vallasvara, mis sobib avalikesse kunstikogudesse või muuseumidesse. Ka märkimisväärse rahalise vara puhul võib riik otsustada osa sellest endale jätta.
Vara võib üle anda ka inimestele, kellel oli pärandajaga eriti lähedane suhe. Muu vara antakse üldjuhul üle pärandaja koduomavalitsusele.
