Hotellid on suvel Eestis küll rahvast täis, kuid teenitakse varasemast vähem. Restoranid aga jätkavad sulgemist ka tipphooajal.
Eesti hotellide ja restoranide liidu (EHRL) andmetel olid majutusettevõtete majandustulemused juunis ja juulis laias laastus samal tasemel võrreldes eelmise aastaga.
Väljaspool pealinna, kus suurüritused ja kohalikud sündmused nõudlust toetasid, õnnestus hotellidel hinnataset paremini hoida. Toitlustussektori kriitiline seis aga püsib ning ka tipphooajal on uusi sulgejaid.
Turistid tulid peamiselt juulis, kuid hinnad kukkusid
Statistikaameti andmetel kasvas juunis ööbimiste koguarv 1,9% (718 385 ööbimiseni), mis on kolm korda aeglasem kasv kui mais. Kasvu vedasid taas välisturistid, kelle ööbimisi oli 3,3% rohkem kui aasta tagasi, kuid ka nende kasvutempo jahtus märgatavalt (mais oli kasv ligi 10%).
Siseturistide ööbimised jäid eelmise aasta tasemele. Kasv koondus eelkõige Tallinna, kus ööbimisi lisandus 6% võrra. See ületab kogu Eesti kasvu, mis tähendab, et ülejäänud Eesti oli kokkuvõttes miinuses. Pärnus ja Tartus püsis ööbimiste arv juunis mulluse tasemel, mujal kahanes.
EHRLi andmetel oli juunis hotellide täitumus üle Eesti suviselt hea 80%, kuid tulu saadaoleva toa kohta jäi eelmise aasta juunile ligi 7% alla ja keskmine toahind langes üle 3%. Kõige suurem oli langus Tallinnas, kus mullu juunis täitsid hotelle suurkontserdid.
Juulis oli Eesti keskmine hotellide täitumus 91%, mis on pisut üle eelmise aasta taseme. Samal ajal langes keskmine toahind võrreldes eelmise aastaga 5% ja tulu saadaval oleva toa kohta (RevPAR) 4,5%. Just viimane näitaja on majutussektori peamine tervisemõõdik, sest ühendab täitumuse ja hinna: täis maja madala hinnaga ei tähenda head majandustulemust.
„Statistika näitab, et vähesemate suursündmuste toimumise tõttu püsis majutusasutuste hinnatase madalamal. Inimeste käitumises on märgata veel trendi jätta broneeringute tegemine viimasele hetkele. See teeb aga nõudluse prognoosimise hotellidele senisest keerulisemaks,“ sõnab EHRLi tegevjuht Külli Kraner.
Juuni-juuli kokkuvõtvas võrdluses paistab kõige selgemalt silma Tallinn, kus hotellide hinnad ja tulu jäid selgelt mulluse taseme alla. Pärnus ja Tartus oli pilt vastupidine: Rally Estonia edu kandus kogu Lõuna-Eestile ning koos teiste kohalike üritustega hoidis see nõudlust üleval, mistõttu hinnad kasvasid mullusega võrreldes ja Pärnu püsis isegi riigi kõrgeima tulunäitajaga.
„Seega on muster selge. Seal, kus toimuvad suursündmused, sinna jõuavad turistid ja hinnad püsivad, kus neid pole, jäävad tulemused mullusele alla,“ nendib Kraner. „Võrreldes Tallinnaga on ülejäänud Eesti mõistes suursündmuste roll majutus- ja toitlustussektori püsimise mõistes kohe eriti oluline.“
Kahe esimese suvekuu täitumus ei kata siiski aasta esimese poole nõrkust. Jaanuarist juulini oli Eesti keskmine tulu toa kohta 0,9% vähem kui mullu; Tallinnas −1,5% ja Pärnus −4,6%. Ainsana on aasta algusest plussis Tartu, kus tulu toa kohta kasvas.
„Tulemuste puhul tuleb arvestada ka seda, et osa kasvavast turistivoost jääb hotellistatistikast üldse välja, sest reisijad valivad üha enam hotelli asemel lühiajalist üüripinda, mille kohta info puudub. Loodame siiski, et suvi tervikuna kokkuvõttes aitab turismiasutuste olukorda parandada, et ettevõtetel oleks lihtsam üle elada ees ootav sügisene madalhooaeg,“ ütleb Kraner.
Turistid ei kata toitlustusasutuste tõusnud sisendkulusid
Toitlustussektori käive on püsinud kaks aastat sisuliselt paigal, samal ajal kui kulud on kasvanud. 2025. aasta oli järjekorras teine aasta, mil marginaal langes tasemele, kus investeeringud ei ole enam ettevõtte enda tuludest rahastatav. „Sisuliselt tähendab see, et investeeringud lükatakse edasi. See ei ole nähtav ühelgi kvartaliaruandel, aga see on täpselt see, mis mõne aja pärast sulgemistena väljendub,“ ütleb Kraner.
Viimase aasta jooksul on Eestis uksed sulgenud mitmed toitlustuskohad, sealhulgas kuus Michelini giidi restorani. „Praegusel tipphooajal on sulgemised jätkunud, näiteks St. Vitus, Tai Boh. See peegeldab, kui raskeks on toitlustussektori olukord muutunud,“ sõnab Kraner. „Põhjus peitub sisendhindade ja käibemaksu koosmõjus. Tegu on struktuurse probleemiga, mis puudutab kõiki ühtemoodi. Tipptase ei päästa, kui kulude ja maksude vahe on selline, nagu ta praegu on,“ ütleb Kraner.
Eesti 24% käibemaksumäär toitlustusettevõtetele on Kraneri sõnul Euroopa Liidus suuruselt teine ja see käib üle jõu. Eesti käibemaksu tase ületab EL-i keskmist peaaegu kaks korda. Samal ajal on tööjõukulu osakaal käibest kasvanud. Kokkuvõttes on sektori keskmine kasumlikkus kukkunud 4% vaid veidi üle 1%-le. Kulude kasvu ei ole võimalik hindadesse üle kanda, sest nõrga nõudluse tingimustes tähendab iga hinnatõus oluliselt vähem külastusi.
Mõju ulatub kaugemale restoranidest
Turismi- ja külalislahkuse ettevõtete käekäik mõjutab Kraneri sõnul piirkondlikke töökohti, kohalikke tootjaid, teenuste kättesaadavust ja Eesti kui sihtkoha atraktiivsust. Toitlustussektor annab tööd ligikaudu 20 000 inimesele ning surve kandub kogu tarneahelasse.
Kahjumis sektoril ei ole piisavat puhvrit töökohtade hoidmiseks, palkade tõstmiseks ega investeeringuteks. Kui kulusurve ja nõrk kasumlikkus püsivad, võib EHRLi hinnangul aastaks 2028 Eestist kaduda ligi 600 toitlustusettevõtet ja 2800 töökohta, valdav osa neist väljaspool Tallinna.
„Eriti teravalt puudutab toitlustussektori raske olukord väiksemaid kohti, kus restoran või kohvik on kogukonna süda. Kui selline koht uksed sulgeb, ei kao ainult töökohad ja maksutulu, vaid sageli ka põhjus piirkonda üldse külastada,“ nendib Kraner.
