Tehisaru muudab avalikus sektoris töö tempot, kuid sellest üksi ei piisa. Üha olulisemaks saavad töötajate oskus uusi tööriistu kasutada, nende tulemusi kriitiliselt hinnata ja oma tööviisi muutustega kohandada.
RITi Pilvepäeva arutelul arutlesid avaliku sektori esindajad, mida on tehisaru kasutuselevõtuks vaja nii töötajalt kui ka organisatsioonilt. Jutuks tuli nii töötajate väga erinev valmisolek uusi tööriistu katsetada kui ka vajadus anda selleks tööajal piisavalt aega ja tuge.
Uute digivahendite kasutuselevõtt on avalikus sektoris näidanud, et töötajate valmisolek tehisaru kasutamiseks võib olla väga erinev. Maksu- ja tolliameti (MTA) haldusosakonna juhataja Tauno Krulli sõnul on osa töötajaid uusi tehnoloogiaid ja tööriistu katsetanud, samas kui teised vajavad alustamiseks rohkem tuge. „Seejuures ootavad mõned töötajad isegi nüüdisaegsemaid töövahendeid, kui meie praegune standard võimaldab,“ tõdes Krull.
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) kantsleri Ahti Kuninga hinnangul on digilõhe avalikus sektoris tuntav. Tema sõnul on juba näha, et osa töötajaid saab uute tööriistade abil ülesannetega märksa kiiremini hakkama, kuid see ei pruugi samas alati tehisaru kasutamisest sõltuda. „On ka neid, kes küll kasutavad tehisaru, kuid ei oska alati selle loodut kriitiliselt analüüsida,“ märkis Kuningas.
Katsetamiseks tuleb anda aega
Innovatsioon ei saa sündida üksnes üksikute töötajate entusiasmist, toodi arutelus välja. RIT-i arvutitöökohateenuste osakonna juhataja Anti Liivati arvates sõltub organisatsiooni tegelik arengukiirus sellest, kas uute oskustega suudetakse järele aidata ka laiemat töötajaskonda. „See on organisatsioonikultuuri juhtimine – igal tasandil tuleb olla eeskujuks ning katsetada ja mängida. Oluline on anda töötajatele uute lahenduste testimiseks vajalik aeg,“ ütles ta.
Paneelis küsiti, kust peaks õhukese riigi tingimustes riigitöötaja leidma aja, et uusi tööriistu katsetada ja nende sobivust hinnata. Eksperdid kinnitasid, et õppimine ei saa sõltuda inimese vabast ajast. „Tehisaru rakendamise mõte ei saa tulla inimesel kell üks öösel: see on loominguline ja süvenemist nõudev töö, milleks peab olema aega ja ruumi,“ kinnitas Liivat.
Kuninga sõnul on MKM-is püütud sellele vastata töökorralduse muutmisega. Paar aastat tagasi vaadati üle koosolekute rütm: nädala algusesse koondati juhtkonna koosolekud, reeded hoitakse aga võimalikult vabana rutiinsetest aruteludest, et jääks aega kirjatööks ja enese arendamiseks. „Oleme ette näinud, et inimesed saaksid ka tööajal arenguga tegeleda,“ kirjeldas kantsler.
Vajadus kohtub tehnoloogiaga
Paneelis leiti, et tehisarust tekib riigiasutusele kasu siis, kui asutus tunneb oma tööprotsesse piisavalt hästi ja leiab üles kohad, kus tehnoloogia päriselt aitab. MTA esindaja Krulli sõnul on ühe asutuse sees palju eri tööülesandeid ja igapäevategevusi, kus tehisaru või automatiseerimine võib tuge pakkuda. „Küsimus on selles, kas töötaja või osakond tunneb ära, kus võiks tööriist anda suurima mõju või töövõidu,“ rõhutas ta.
MTA puhul tähendab see väga erinevate tööliinide ja teenuste kaardistamist. Asutuses töötab ligikaudu 1100 inimest ja 17 osakonda ning ühe lahendusega ei saa katta kõiki vajadusi ühtemoodi. Krulli sõnul peab iga valdkond aru saama, millises tööetapis võiks uus lahendus päriselt aidata.
Osalt on see seotud ka riigi-IT standardiseerimisega: RIT viib enamik riigiasutusi järgmise aasta lõpuks ühisele arvutitöökohateenusele, mis toob avalikule sektorile ka ühised tarkvaralahendused, sealhulgas tehisintellekti. „RIT ei saa meie eest öelda, mis töölõikudes mida me kasutama peame, küll aga saavad nad pakkuda kompetentsi, mida tänapäeva tehnoloogiad võimaldavad,“ ütles Krull.
Kiirus kasvatab ootusi
Avalikus arutelus räägitakse tehisarust sageli kontekstis, et see võib vähendada ettevõttes töötajate arvu. Paneelis küsiti samuti, kas erasektoris kõlavad ennustused võiksid kanduda ka avalikku sektorisse.
MKM-is on Kuninga sõnul juba näha, et töötempo on muutunud: kui varem võis ühe eelnõu või arengukava valmimine võtta paar aastat või rohkemgi, siis nüüd jõutakse samalaadsete dokumentideni mõnel juhul isegi ühe kuuga.
Samas ei tähenda see tingimata töökohtade kaotamist. „Näen, et neil, kes oskavad tööriistu kasutada, tuleb toodang väga kiiresti,“ märkis Kuningas. „Ootused kasvavad oluliselt. Inimesed teevad kohati isegi rohkem tööd, lihtsalt ülesanded saavad kiiremini valmis. Sellele järgnevad aga juba uued nõudmised.“
Kuningas võttis muutuse tempo kokku võrdlusega, et kui varem mängiti malet, siis nüüd on mäng muutunud pigem squash’iks. Tempo kasvab, mis tähendab, et riigitöötajalt oodatakse üha rohkem õppimisvõimet, kriitilist mõtlemist ja valmisolekut oma tööviisi kohandada.
