Valitsus, mis valede ja tühjade lubaduste toel võimule sai, tüürib Eestit tuima järjekindlusega Euroopa kõige kehvemini hakkama saavaks riigi positsioonile.
Lubati, et makse ei tõsteta, lubati vastutustundlikku riigijuhtimist, lubati, et elu läheb paremaks. Tegelikkus? Eesti majandus on olnud mitu aastat järjest languses, hinnad on kõrged, maksukoormus kasvab ning aina enam peresid tunneb, et hakkama saada on üha raskem.
Maksud ja lõivud tõusevad nagu varas pimedas. Julgeolekumaks, automaks, aktsiisitõusud, riigilõivude kasv – nimekiri on pikk ja järjest täienev. Maamaksule on Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 eestvedamisel antud võimalus kohalikul tasandil mitmekordselt kasvada. See tähendab, et sinu koduvallas võib homme keegi otsustada sinu enda kodus elamise ebamõistlikult kalliks teha.
Tallinnas istuvad poliitikud teavad väga hästi, et see tähendab paljudele inimestele, eriti maal elavatele peredele, ränka lisakoormust. Aga neid see ei huvita. Nemad arvavad, et kui maapiirkondades elu kalliks ja keeruliseks muuta, kolivad inimesed ise linnadesse ja see lihtsustab hullumeelse roheideoloogia elluviimist.
Sama muster joonistub välja igal sammul. Selle asemel et majandusele hoogu anda, soodustada odavat energiat ja töökohtade loomist, on valitsus valinud maksutõusude ja rohepöörde tee, mis teeb elu kallimaks ja ebakindlamaks. Pumbatakse miljoneid projektidesse, mis ei tooda inimestele reaalselt midagi peale uue arve ja uue kohustuse.
Kõige rohkem kannatavad kahju maal elavad inimesed. Automaks, kõrgemad kütusehinnad, kasvav maamaks ja kallim elekter – kõik see lööb valusalt eelkõige väljaspool Tallinna elavaid peresid. Kui linnaelanik saab hakkama ühistranspordiga, siis maainimene mitte. Kui linnas on töö ja kool kohe ümber nurga, siis maal tuleb kohale jõudmiseks kümneid kilomeetreid sõita. Valitsus aga räägib jätkuvalt „15-minuti linnadest“, mis pidavat õnne meie õuele tooma. Maal elamist peetakse pigem tülikaks probleemiks.
Kui seda kõike vaadata, tuleb küsida: miks peaks keegi saabuvatel kohalikel valimistel andma oma hääle ajaloo halvimat riigijuhtimise kvaliteeti näidanud erakondadele? Kui Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 on riigis elu halvemaks teinud, siis ei tohi neid selle eest premeerida heade valimistulemustega ühelgi tasandil. Kui ebaõnnestujad ja Eesti kahjustajad saavad mõne linna või valla juhtimise juurde, aitab see neil „elus püsida” ja järgmisteks Riigikogu valimisteks jõudu koguda. Sellel ei tohi lasta juhtuda!
Valik kohalikel valimistel ei ole seega sugugi ainult küsimus sellest, kes teeb korda pargi või kes parandab löökaugud tänavates. See on küsimus sellest, kas Reformierakond ja sotsid saavad inimestelt selge sõnumi, et nende ebaõnnestunud poliitika ei tohi jätkuda ning kas Eesti 200 kaob viimaks ometi ajaloo prügikasti. Kas maaelu tehakse veel raskemaks või hoitakse seda elujõulisena? Kas inimene saab oma töö ja kodu vilju nautida või peab rügama selleks, et suur osa tema poolt loodud ja teenitud rikkusest läheb riigi kätte, kes seda arutult raiskab!
EKRE seisab selle eest, et maamaks ei tõuseks, et automaksu ei kehtestataks ja et inimeste kodukandi elu ei muudetaks kalliks ja võimatuks. Meie jaoks ei ole maaelu mitte tülikas taak, vaid Eesti tugevuse ja kestmise alus. Kui meie valime madalad maksud ja terve mõistuse poliitika, siis saab Eesti veel tõusta.
Kui aga anname oma hääle neile, kes juba kord on valetanud ja meie elu kallimaks teinud, siis pole mingit kahtlust – nad teevad seda uuesti.
Rain Epler, Riigikogu liige Lõuna-Eestist
