in

Eesti keele positsiooni suudaks praegu taastada ainult rahvuslik valitsus, aga seda meil pole

Kas meie, eestlased, oleme mõelnud sellele, et Eesti taasiseseisvumisest on peagi möödas juba 33 aastat, kuid riigikeele üle arutletakse sellistes piirides, nagu oleksime aastas 1994. Terve põlvkond noori inimesi on üles kasvanud, aga eesti keel on sama hädises olukorras nagu 1991. aastal, pärast venestamisperioodi okupeerituna NSV Liidus.

Asi on veelgi hullem: ka venestamine on nüüd laialdasem ja võimsam kui Eesti NSV aegu ning seda ei vii läbi mitte EKP-NLKP, vaid Reformierakond, sotsid ja Eesti 200. Just Kaja Kallas avas võimule tulles idapoolsed (ja kõigi teiste ilmakaarte) uksed massimigratsioonile, lahjendades välismaalaste seadust venekeelse odavtööjõu sisseveoks.

ERR vahendab: “Peaminister Kristen Michali valitsus otsustas neljapäeval peetud esimesel tööistungil pikendada eesti keele B2-tasemel oskuse nõude jõustumist veel ühe aasta võrra väga piiratud ringile võõrkeeles õpetavatele õpetajatele.”

33 aastat pärast Eesti taasiseseisvumist on meil veel palju õpetajaid, kes ei oska nõutaval tasemel riigikeelt, samas pole õpetajaid, kes oleks võimelised eesti keelt õpetama, suur hulk venekeelseid riigikodanikke ei räägi üldse riigikeeles, koolides on üleminek eestikeelsele õppele lapsekingades jne – mida me oleme siiani teinud? Digiriigi ehitasime ruttu üles, aga eestikeelse riigi lasime käest…

Tundub, et 33 aastat pole keegi olnud tõsiselt huvitatud eesti keele positsiooni hoidmisest ja tugevdamisest, kõike, nii keeleõpet kui õpetajate ettevalmistamist on lastud minna isevooluteed, pigem on turgutatud inglise keele levikut, venelaste tegelikust õpetamisest pole keegi hoolinud… Nii olemegi olukorras, mis oli 1990. aastatel, tegelikult märksa hullemas.

Ka nüüd on kõik ettevõtmised pigem kosmeetilised, tehakse nägu, nagu üritataks veel midagi ära teha, aga kõik on käega löönud. Uudised sellest, kuidas õpetajad ei oska vajalikul tasemel, levitatakse kontekstis, et kõik on läinud, nüüd pole enam midagi võimalik teha, püüame, aga olukord on lootusetu, pole seda, pole teist. Keegi kunagi ütleski nii, et eesti keele kohta käivad uudised on mõeldud meid kõiki häälestuma nii, et midagi enam päästa ei õnnestu.

Eesti päästaks rahvuslik valitsus, kes lõpetaks venestamise ja paneks venelased eesti keelt õppima, kasvõi sunniga, luues olukorra, kus ilma riigikeeleta pole lihtsalt võimalik hakkama saada ja läbi lüüa. Me ei tohi venelastest eestlasi teha, vaid peame nad panema rääkima vajalikus ulatuses eesti keelt, olgu nad edasi need, kes nad on.

Aga seda saab teha ainult rahvusmeelne valitsus, kõigil teistel puudub selle vastu huvi või nad töötavad lausa vastu. Üks sellistest on haridusminister Kristina Kallas, kes on vene hunt eesti maatõugu lamba nahas.

Uued Uudised