Robotite kasutamine Eesti ettevõtetes on veel vähene, kuid lähiaastatel oodatakse nende rolli kasvu.
SmartPosti emafirma Posti logistika trendiraport näitab, et täielikult automatiseeritud ja inimesteta ladude asemel on lähiaastate tõenäolisem stsenaarium inimese, roboti ja tehisintellekti järjest tihedam koostöö.
Posti trendiraporti järgi kasutab Eestis, Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus praegu roboteid ligikaudu 3–5% ettevõtetest. Järgmise kolme kuni viie aasta jooksul nähakse nende kasutamise kasvu kõige enam Leedus, kus vastav näitaja on 19%. Rootsis on see 16%, Soomes 15%, Lätis 9% ja Eestis 8%.
SmartPosti laologistika direktori Raivo Roolaidi sõnul kiputakse automatiseerimisest rääkides vastandama inimest ja masinat, kuigi praktikas on küsimus pigem selles, millist tööd on mõistlik teha inimesel ja millist tehnoloogial. „Täielikult automatiseeritud ladu, kus tuled võibki kustutada, sest inimesi seal ei tööta, on tehnoloogiliselt võimalik. See ei tähenda aga, et selline saab lähiajal olema tavaline ladu. Palju realistlikum on areng, kus robot võtab enda kanda korduva, füüsiliselt raske või väga täpsust nõudva töö ning inimese roll on teha otsuseid, lahendada probleeme ja tulla toime ootamatute olukordadega,“ ütles Roolaid.
Täisautomaatne pimeladu pole veel tavapärane
Ühe võimaliku tulevikustsenaariumina kirjeldab trendiraport pimeladu ehk dark warehouse’i, kus robotid tegelevad iseseisvalt kõigega, alates kaupade sorteerimisest kuni nende liigutamiseni. Inimesteta toimivas laos pole vaja isegi tavapärast valgustust.
Tegelikkuses on robotite kasutamine ettevõtetes veel vähene. Eriti ettevaatlikud on väikeettevõtted. Viie riigi peale kokku ütleb 62% 2–10 töötajaga ettevõtetest, et robotite kasutuselevõttu pole neil üldse plaanis. Üheks praktilisemaks arengusuunaks on koostöörobotid ehk cobot’id, mis on loodud töötama inimesega samas keskkonnas. Neid saab erinevalt paljudest traditsioonilistest automatiseerimislahendustest rakendada ka olemasolevates ladudes ja tootmishoonetes ilma ulatuslike ümberehitusteta.
„Automatiseerimise eesmärk ei pea olema inimese protsessist eemaldamine. Kui masin tõstab, liigutab, sorteerib või teeb tuhandeid kordi sama toimingut, saab inimene keskenduda tööle, kus tema oskustest on rohkem kasu. Samal ajal aitab tehnoloogia muuta füüsilise töö kergemaks ja ohutumaks,“ rääkis Roolaid.
Tehnoloogia areng muudab ka inimese tööd
Trendiraport toob inimese ja tehnoloogia koostöö näidetena välja ka kantavad tugiseadmed ehk eksoskeletid ja nutiriided. Eksoskelett võib toetada töötajat näiteks raskuste tõstmisel, nutiriietesse integreeritud sensorid aga jälgida tööasendit ja hoiatada võimalike riskide eest.
Automatiseerimise kasv ei vähenda raporti järgi vajadust inimeste teadmiste ja oskuste järele. 31% vastanutest peab oskuste arendamist üheks oma logistikastrateegia olulisemaks prioriteediks. Ettevõtted investeerivad digivõimekuse kasvatamiseks nii töötajate koolitamisse kui ka uute oskustega inimeste värbamisse.
Roolaidi sõnul tähendab see, et tehnoloogia areng muudab eelkõige töö sisu. „Kui lattu tuleb rohkem automaatikat ja tehisintellekti, on vaja inimesi, kes oskavad neid süsteeme kasutada ja jälgida ning sekkuda siis, kui tavapärasest protsessist tekib erand. Tuleviku logistikatöötaja ei konkureeri tingimata robotiga. Järjest olulisemaks muutub oskus robotiga koos töötada.“
