Eesti valitsuse maksupoliitika on rajanud taas tee piirikaubandusele. Värskelt ilmunud Konjunktuuriinstituudi analüüs alkoholiturust näitab, et välismaalt kaasaostud alkoholi osakaal eelmise aastaga võrreldes suurenenud suisa 42,1 protsenti. Samas on alkoholi tarbimine mõnevõrra langenud. Ka Eestist välismaale viidava alkoholi osakaal on langenud.
Eesti Õlletootjate Liidu tegevjuhi Peeter Võrgu sõnul on alkoholi tarbimise langustrend loogiline tulem arvestades kehva majanduslikku olukorda ja madalat tarbimiskindlust.
Alkoholituru analüüsist ilmneb ka, et vastupidiselt sotsiaalministeeriumi pressiteates esitatud väitele, on peale pandeemia lõppu siiski alkoholi välismaalt toomine hakanud paraku taas suurenema. Seda elukalliduse, inflatsiooni ning aktsiisi tõusmise tõttu.
“Vaatamata alkoholitarbimise mõningasele langusele on riigi aktsiisipoliitika tõttu kasvanud eestlaste poolt välismaalt kaasaostetava alkoholi kogumaht. Liidule teadaolevalt toovad eestlased alkoholi kaasa mitte ainult Lätist vaid aina enam ka näiteks Poolast. Ka sotsiaalministeeriumi poolt tellitud alkoholituru analüüs kinnitab, et juba viie protsendi aktsiisitõusu tõttu, kasvas möödunud aastal välismaalt ostetud alkoholi kogumaht peaaegu poole võrra ehk 42,1 protsenti,” selgitas Võrk BNSile.
Võrgu kinnitusel on alkoholiaktsiisi liigkiire tõstmine avaldanud märkimisväärset mõju lisaks piirikaubanduse hoogustumisele ka Eestist turistide poolt tehtavatele kaasaostudele. Soome tervise ja heaolu instituudi (THL) andmetel tõi 2024. aastal alkoholi reisilt kaasa 36 protsenti soomlastest, aasta varem 40 protsenti. Ostude vähenemise taga on Soome müügipiirangute leevenemine, 2024. aastal jõustunud õlleaktsiisi langetamine, mille tulemusena odavnes õllekohvri hind umbes ühe euro võrra ja alkoholi hinnatõus Eestis. Alkoholituru analüüsi andmetel langes turistide kaasaostetud alkoholi kogus 2024. aastal 6,9 protsenti absoluutalkoholina.
Turistide kaasaostetud alkoholi koguse vähenemine ja eestlaste piiritaguste ostude suurenemine annab aluse ümber lükata sotsiaalministeeriumi esitatud väite, et aktsiisilaekumiste vähenemine 3,4 protsendi võrra on põhjustatud alkoholi ettevarumisest. “Alkoholituru analüüs näitab selgelt, et aktsiisilaekumiste vähenemise peamisteks põhjusteks on eelnimetatud piirideülesed arengud, mitte ettevarumine,” rõhutas Võrk.
“Eestis on Euroopa neljas kõrgeim õlleaktsiis ning Euroopa Liidus on vaid kaks riiki, kus aktsiisimäär sissetuleku kohta on suurem kui Eestis,” sõnas Võrk.
Viie aasta jooksul on kavandatud alkoholiaktsiisi tõus Eestis kokku 30 protsenti – aastatel 2024–2028 tõuseb aktsiis igal aastal, sealhulgas 2026. aastal lausa 10 protsenti. Kui kõik planeeritud tõusud ellu viiakse, on Eesti õlleaktsiis 2028. aastaks hinnanguliselt 82 protsenti kõrgem kui Lätis ja seda isegi pärast arvestamist Läti enda plaanitud tõusudega. See seab ohtu kohaliku turu konkurentsivõime ning vähendab aktsiisilaekumisi veelgi, seda nii piirikaubanduse kasvu kui ka kaasaostude vähenemise tõttu,” lisas Võrk.
Erinevalt sotsiaalministeeriumi väitest, et inimesed pooldavad karme meetmeid, ilmneb alkoholituru analüüsist inimeste skeptilisus piirangute suhtes. Üle poolte ehk 53 protsenti vastanutest toetab liberaalset ja/või väheste regulatsioonidega riikliku alkoholipoliitikat. Alkoholiaktsiisi tõstmise ja alkoholi kallinemise mõjusse ning jaekauplustes ja toitlustusasutustes alkoholimüügi aja lühendamisse usub kindlasti ligi viiendik vastanuist ehk 17−20 protsenti. Mõjusaks ei pea kumbagi meetodit isegi pooled vastanutest ehk 43−46 protsenti. Sotsiaalministeeriumi väide suure toetuse kohta karmidele meetmetele kaasab ka inimesi, kes vastasid küsimusele “võib-olla”.
Ka aprillis Norstati poolt läbi viidud uuring kinnitab, et alkoholi tarvitamise peamised põhjused on stress ja soov lõõgastuda. “Eesti ühiskond seisab silmitsi tõsise probleemiga, mida pelgalt aktsiisidega lahendada ei saa. Vaja on reaalselt töötavat inimesele suunatud alkoholipoliitikat, mis ei keskendu üksnes maksustamisele, vaid ka põhjuste ennetamisele ja terviklikele lahendustele,” lisas Võrk.
Allikas: BNS
