Eesti majandus on viimased viis kvartalit kasvanud, kuid sellele vaatamata usub üle poole Eesti inimestest, et riigi üldine majanduslik olukord muutub järgmise kolme kuu jooksul halvemaks, selgub Citadele panga tellitud värskest küsitlusest.
Majanduse paranemist ootab vaid 8% Eesti vastajatest, samas kui 52% prognoosib halvenemist. Lätis ootab majanduse halvenemist 44% ja Leedus 36% vastanutest.
Eestlased on kõige pessimistlikumad
„On selge, et Eesti inimesed ei tunne majanduse pöördepunkti veel oma igapäevases kindlustundes. Makromajanduslik olukord on muutunud paremaks, aga tavainimene ei loe majandusprognoose Excelist. Tema vaatab hindu poes, oma palganumbrit, laenumakset ja seda, kui palju jääb kuu lõpus kontole alles. Kui need numbrid ei anna kindlust, on ka usk majanduse kiiresse paranemisse nõrk,“ selgitas Citadele tegevjuht Rūta Ežerskiene.
Kui Eestis ootab majanduse halvenemist kokku 52% vastanutest, siis Lätis on see näitaja 44% ja Leedus 36%.
Citadele küsitluse järgi usub vaid 1% Eesti inimestest, et üldine majanduslik olukord paraneb järgmise kolme kuu jooksul tunduvalt, ning 7% ootab väikest paranemist. 41% vastanutest arvab, et majanduslik olukord jääb samaks. 33% ootab kerget halvenemist ja 19% tunduvalt halvemat seisu.
Balti võrdluses on Eesti inimeste vaade kõige pessimistlikum. Kui Eestis ootab majanduse halvenemist kokku 52% vastanutest, siis Lätis on see näitaja 44% ja Leedus 36%. Majanduse paranemist ootab Eestis 8%, Lätis 7% ja Leedus 12% inimestest. Kõige suurem osa Leedu ja Läti vastajatest usub, et majandus jääb lähikuudel praegusele tasemele: Leedus arvab nii 52% ja Lätis 50% vastanutest. Eestis ootab olukorra samaks jäämist 41%.
Noored on veidi optimistlikumad
Vanuserühmade lõikes paistavad Eesti noored silma mõnevõrra leebema vaatega. 18–29-aastaste seas ootab majanduse paranemist kokku 16% vastanutest. See on kaks korda rohkem kui Eesti keskmine. 60–74-aastaste seas ootab majanduse halvenemist 58% vastanutest ning paranemist vaid 4%. Ežerskiene sõnul on see ootuspärane, sest hinnatõus mõjutab kõige teravamalt inimesi, kelle sissetulek kasvab aeglasemalt või sõltub fikseeritud tuludest.
Kui inimesel on väike rahaline puhver, siis iga hinnatõus mõjutab otseselt tema kindlustunnet.
„Kui inimesel on väike rahaline puhver, siis iga hinnatõus ja suurem arve mõjutab otseselt tema kindlustunnet. Seetõttu ongi majanduse üldine hinnang väga tihedalt seotud sellega, kui turvaliselt inimene ennast oma isiklikes rahaasjades tunneb,“ ütles Ežerskiene.
Citadele panga tellitud küsitluse viis 2026. aasta juulis läbi uuringufirma Norstat. Igas Balti riigis küsitleti veebis üle 1000 inimese vanuses 18–74 aastat.
