Alates täiemahulise sõja algusest Ukrainas on kaupade ja teenuste import Venemaalt ja Valgevenest vähenenud ligi kümme korda, kuid eksport Eestist Venemaale on liikunud vastassuunas, toob Arenguseire Keskus välja värskes lühiraportis.
Sõja puhkedes ja sanktsioonide rakendudes on import Venemaalt ja Valgevenest kiiresti langenud – kui 2021. aasta viimases kvartalis moodustas see 393 miljonit eurot ehk 4,7 protsenti Eesti SKP-st, siis tänavu esimeses kvartalis olid vastavad numbrid 40,5 miljonit eurot ja 0,4 protsenti. Eesti eksport Venemaale ja Valgevenesse on aga liikunud vastassuunas – 2021. aasta neljandas kvartalis moodustas eksport 1,2 protsenti Eesti SKP-st ning tänavu esimeses kvartalis oli see tõusnud tasemele 1,5 protsenti SKP-st.
Arenguseire Keskuse uuringute juht Uku Varblane tõi välja, et väliskaubandus Venemaaga on ajalooliselt olnud väga ebaühtlane nii poliitilistel, regulatiivsetel kui ka majanduslikel põhjustel. “Täiemahulise sõja eel oli Venemaa Eestile oluline impordipartner, kuid näiteks mullu importis Eesti Venemaalt ja Valgevenest pärit kaupu 1,9 miljardi euro väärtuses vähem kui perioodil 2019-2021 keskmiselt,” sõnas Varblane.
Vähenenud on 769 ja kasvanud 170 tootegrupi import.
Kaubagruppide analüüs viitab, et Eesti ettevõtted on asendanud varasemalt Venemaalt ja Valgevenest pärit tooteid ja teenuseid, hankides neid nüüd teistelt turgudelt, kuid sageli tähendab see kõrgemaid sisseostuhindasid. Tootegruppides, kus import Venemaalt ja Valgevenest on kahanenud, on teistest riikidest importimine mullu kasvanud summaarselt 4,5 miljardi euro võrra aastas võrreldes 2019−2021 keskmisega. “Viimased kaks aastat on näidanud, et näiteks puidutööstuses ja metalltoodete tootmises oli soodne Venemaa toore Eesti oluliseks konkurentsieeliseks,” tõi Varblane välja.
Teisalt on Eesti eksport nii Venemaale kui ka Valgevenesse näidanud vahetult sõjaeelse perioodiga võrreldes vastupidist trendi.
Kui 2021. aasta neljandas kvartalis moodustas eksport Venemaale 0,8 protsenti ja Valgevenesse 0,4 protsenti ehk kokku 1,2 protsenti SKP-st, mis teeb 100,2 miljonit eurot, siis 2024. aasta esimeses kvartalis oli eksport nendesse riikidesse kokku 1,5 protsenti SKP-st ehk 140 miljonit eurot. “Sõja tõttu blokeeritud kaubateede kõrval saab üheks põhjuseks pidada ka oportunistlikku käitumist sanktsioonidega piiratud riikides tekkinud uute turuvõimaluste kasutamisel,” lisas Uku Varblane.
Allikas: BNS
