Eesti järgmise aasta eelarvepuudujääk on 4,5 protsenti SKT-st, mis kaetakse laenurahaga. Kuigi kaitsekulud ja -investeeringud kasvavad 844,5 miljoni võrra, suureneb laenukoormus 1,7 miljardi võrra. Postimehe rubriik “Vox Populi” küsis, kas nii hoogne laenukoormuse kasv on põhjendatud?
Vastab EKRE poliitik Rain Epler: “Kindlasti ei ole selline laenukoormuse kasv põhjendatud. Reformierakond, kelle lubaduseks oli riigirahanduse kordategemine, viib Eesti pretsedenditult kaugele korras riigirahandusest. Kuigi palju on juttu kaitsekuludest, näeme, et valimiste aastal soovitakse üle oma võimaluste kulutada pea kõigis valdkondades. Tähelepanuväärne on seegi, et alates ajast, kui Reformierakond koos sotside ja Eesti 200-ga on valitsenud, on riigi rahaasjad halvemuse suunas liikunud. Ja samal ajal on langenud nii Eesti konkurentsivõime kui inimeste elujärg.
Riigikaitse on loomulikult oluline, kuid selle kõrval peaks riik tegelema väga jõuliselt avaliku sektori kärpimisega. Ma ei pea siin silmas õpetajaid, päästjaid ja politseinikke, vaid ministeeriumide ja hiigelametite töötajaid ning kõikvõimalike ettevõtlust asjatult koormavaid regulatsioone. Kriitikud võivad nüüd väita, et sealt ei hoia kuigivõrd raha kokku, aga ma ei ole nendega nõus. Esiteks hoiab kokku päris suure summa, aga veelgi olulisem on see, et kui vähem on regulatsioone ja nende kontrollijaid, siis tekib lootus, et ettevõtted saavad taas hoo sisse ning majandusel hakkab paremini minema.”
