Meedias avaldati hiljuti ülevaade Swedbanki rahapesu kriminaalasja toimikust, millest nähtub, et süüdistus jäi asjaosalistele esitamata, sest Venemaalt saadud materjale pidas meie prokuratuur ebausaldusväärseks. Kui teemat süvitsi lahata, selgub, et Swedbanki juhte saanuks süüdistada ja toimik kohtusse saata ka ilma Venemaa abita. Õhus ripub kahtlus, et pank saavutas meie õiguskaitseorganites endale kasuliku salakokkuleppe asi liiva jooksutada juba 2017. a.
Riigiprokuratuur lõpetas tänavu veebruaris kriminaalmenetluse Swedbankis aastatel 2011-2016 toimunud võimaliku rahapesu uurimiseks. Väideti, et kuigi leiti tõendeid pangas toimunud rahapesust ja rikkumistest, oleks raha kuritegeliku päritolu kohta tarvis koguda lisatõendeid. Neid saaks Venemaalt, ent seoses Ukrainas peetava sõjaga ja meie asumisega vastasleeris võiks materjal olla kallutatud ja ebausaldusväärne. Nimelt oli Venemaal rahapesu juhtumiga tegelenud kohtunik olnud seotud ka tänaseks manalasse lahkunud Vene opositsionääri Aleksei Navalnõid puudutanud uurimistoimingutega.
Eellugu: panga luup läheb kaduma
Eesti Ekspressis avaldatud kirjutises „Tulid papipesijad kuldsete kelladega!” (6. november) on üheks peategelaseks endine Swedbanki Tallinna kontori kliendihaldur Aleksei Averson.
Juba 2000ndate lõpus oli ta saanud ülesande leida pangale suuri rahakaid kundesid. Tal oli õnnestunud meelitada Swedbanki teenuseid kasutama Vene söetööstusgigandi Kuzbassrazrezugoli, mille kaudu omakorda hakkas panga kliendiks Vene miljardär Mihhail Abõzov (1972).
Tollele kuulus hiiglaslik energiakontsern Ru-Com, kus oldi samuti huvitatud majandamisest Swedbanki kaudu. 2012. a mais oli Abõzovist lisaks saanud veel Vene valitsuses portfellita minister, mistõttu oli tegemist, kui terminoloogiat kasutada, „riikliku taustaga isikuga” (inglisekeelse lühendiga PEP ehk politically exposed person), kelle tehinguid pidanuks pank jälgima eriliselt suure luubiga.
Kümme aastat tagasi saatis tol ajal Swedbanki juhtinud Robert Kitt Ru-Comi tegevusest panga peakorteris tol ajal Balti suunda kureerinud Birgitte Bonnesenile pika ettekande. Seega teadis Bonnesen, et äriklientide hulgas asub tähtis riikliku taustaga oligarh. Pluss veel omakorda tollega seotud teised oligarhid Kuzbassrazrezugolist: Iskander Mahmudov ja Andrei Bokarev. Kuid mingit järelevalvet, milliseid tehinguid nemad kui kliendid ette võtavad, ei korraldatud.
Too seltskond oligarhe toimetas Swedbanki Eesti harus lühidalt öeldes nagu paremaks pidas. Kokku olid nad kasusaajateks enam kui 200s offshore-ettevõttes, millega siis Swedbankis majandati.
Ehk jääb kõik niisama?
Siis aga oli tulnud Swedbanki Eesti harusse tööle agar rahapesu tõkestamise osakonna juhataja Mari-Liis Kurg, kelle arvates oli too offshore-võrgustik ülikahtlane ning kes andis asjast teada politsei struktuuriüksusele, rahapesu andmebüroole (RAB). „Valus, valus, valus!” oli Kitt ahastanud, ehkki oli algusest peale viidatud offshore´ide toimetamisega oligarhide „ihuhalduri” Aversoni kaudu kursis.
Veebruaris 2017 käis panka juhtinud Robert Kitt oma kolleegiga RABis vestlusel, kuid midagi panga jaoks sellest ei juhtunud. RAB jättis menetluse algatamata. Pangas lihtsalt loobuti vaikselt Abõzovit ja tema kolleegoligarhe teenindamast. Kui EE-s ilmunut uskuda, lahkus Mari-Liis Kurg pärast seda intsidenti pangast töölt.
Swedbanki enda palgatud ettevõte Clifford Chance on hiljem tuvastanud, et pank vahendas perioodil 2014-19 21 miljardi euro ulatuses kahtlasi makseid. 2019. a vahistati Venemaal aga üks selle loo peategelasest, Mihhail Abõzov. 2023. a mõisteti talle Venemaal 12 a vanglat 81,5 mln euro (toonase kursiga nelja miljardi rubla) omastamise ja pesu eest Swedbankis.
Sama juhtumi eest karistas Rootsi kohus Swedbanki tegevjuhti Brigitte Bonneseni 15 kuu vanglaga: ta oli kohtunike hinnangul valetanud või andmeid varjanud rahapesu probleemidest Swedbanki Eesti harus. Eesti prokuratuur, nagu öeldud, aga lõpetas tänavu veebruaris kriminaalasja panga Eesti kontori juhtide osas. Prokuratuur veeretas menetluse lõpetamise määruses süü Venemaa ja Lääne halbade suhete kaela. Kui rahapesu kahtlus lasub poliitiliselt mõjukatel isikutel autoritaarsetest riikidest, kes läänemaailmaga koostööd ei tee, polevat võimalik rahapesu eelkuritegu tõestada.
Siit, Eesti Ekspressi loo lõpust aga asi alles huvitavaks läheb.
Kõik tõendid olid käeulatuses
Kõigepealt on põhjust sügava kahtluse alla panna prokuratuuri konstruktsiooni, mida ajaleht vahendas, et küll me oleks asja kohtusse viinud, kui seadused oleksid teistsugused. Nõuaksid raha legaalse päritolu tõestamist selle omanikelt, ja Venemaa poleks agressor.
Juriidiliselt ei pea selline ettekääne kuigivõrd vett. Süüdistuse esitamiseks ja eelkuriteo tõestamiseks oleks siiski täiesti piisanud ka Swedbanki endise kliendihalduri Aleksei Aversoni tunnistustest. Ta tegi Eesti uurijatega päevade kaupa koostööd ja teadis raha liikumistest kontodel kõiki detaile.
Averson polnud nimelt mitte lihtsalt kliendihaldur, vaid ka oma suurkliendi, ministri ja oligarhi Mihhail Abõzovi usaldusisik. Pärast pangast lahkumist läks Averson Abõzovi ettevõttesse tööle.
Aversoni ülitähtis roll Vene päritolu raha liigutamisel nähtub muuhulgas Swedbanki peakorteri tellimusel koostatud raportist kahtlaste rahaliikumiste kohta Eesti harus. Selle koostas 2019. a Norra rahapesutõrje ekspert Erling Grimstad.
Meedias on tema raportit, mis ilmselt lekkis Rootsis, refereeritud.
Grimstad selgitas, et kliendihaldur Averson ei tegutsenud mitte ainult kui Swedbanki tolle perioodi tähtsaimate klientide ehk Vene oligarhide haldur, vaid ka ühtlasi nagu nende esindaja. Teisisõnu, inimene, kes pidanuks pangas jälgima, et midagi kahtlast ei toimuks, oli otseselt seotud küsitavate finantsoperatsioonidega ja maksti talle ilmselt kahelt poolt korraga, pangast ja oligarhidelt.
Grimstadi raportis öeldakse, et Aversoni võis nimetada koguni Abõzovi PIN-kalkulaatoriks, sest tema usaldusisikuna sooritas ta makseid Abõzovi firmade kontodele. Mis aga puutub poliitiliselt olulistesse isikutesse nagu Vene valitsuses 2012-16 ministrina tegutsenud Abõzov, siis pidanuks pangas erilise hoolega jälgitama, et kõik oleks selge ja läbipaistev. Ühtlasi rikuti pangas rängalt tunne-oma-klienti põhimõtet.
Üks võtmetunnistaja päästeti, teine mitte
Abõzovi kui ettevõtja laiahaardelisusest, tähelennust lisaks ärile ka poliitikas ja sidemetest enne vangi minekut Venemaal võiks pikalt kirjutada. Oluline oleks siiski vaid toonitada, et kuna Swedbanki kliendihaldur Averson tegi siin meie võimudega koostööd alate 2019. aastast, kui menetlus avati, poleks Venemaalt saadud materjalidel niikuinii olnud süüdistuse mõttes rohkem väärtust kui ehk vaid tausta avamine.
Meie prokuratuurile oli/on suurepäraselt teada, et Averson käis näiteks Abõzovi esindajatega Küprosel kohtumas ja teavitas tulemustest e-kirja teel Swedbanki juhte, sh Robert Kitti.
Abõzovi Ru-Comi nimelisse kliendigruppi kuulusid Swedbankis üldse kokku 74 kõrge riskiga juriidilisest isikust kundet Briti Neitsisaartelt, Singapurist ja Belizelt. Kuigi kasusaaja oli üldiselt Mihhail Abõzov, koostas kliendihaldur Averson pangasisesed kõrge riskiga kliente puudutanud ülevaated nõnda, et Abõzovi nimi jäi varju.
Samal ajal, kuigi kliendihaldur Aversonil ja tema kolleegidel oli teada, et ühe või teise maksuvaba firma tegelik kasusaaja on Abõzov, aktseptiti, kui panga ankeedis nimetati hoopis teist inimest. Sisuliselt variisikut. Ja nõnda edasi.
Kogu sellest skeemitamisest Swedbankis, mille eesmärk paistis olevat Abõzovi isiku varjamine, võiks veel pikalt kirjutada. Raha, mis liikus maksuvabade piirkondade kaudu, pärines mõistagi Venemaalt.
Märkida võiks veel vaid nn raharinge, kust 2015. a ühel juhul keerutati 12,9 mln dollarit kahe päeva jooksul seitse korda erinevate maksuvabade firmade arvete vahel Swedbankis. Eesmärk oli, nagu politsei ametikeeles öeldakse, kihistamine, et muuta raha päritolu tuvastamine keeruliseks, ja seda ei saaks nii kergesti arestida kui võimaliku rahapesu objekti.
Kuni viimase ajani ehk veebruarini 2024 rippus Aversoni pea kohal võimalus, et talle esitatakse süüdistus – nagu ka panka juhtinud Robert Kittile, Priit Perensile jt toonastele juhtivtöötajatele. Siiski võinuksid meie õiguskaitsjad ta hoopis vilepuhujaks kuulutada, et vastutusest vabastada, sest ta oli nõus koostööga. Ainuüksi asjaolu, et seda ei tehtud, näitab ilmset soovi kriminaalmenetlus ilma kohtusse saatmata n-ö maha matta.
Paralleeli võib siin tõmmata Danske panga rahapesuafääri ja tolle vilepuhuja Howard Wilkinsoniga, kelle tegudes kliendihaldurina leidus kuriteo tunnuseid, aga kes vilepuhujana ise vastutusest pääses.
Danske Eesti üksusest liikus mäletatavasti 2007–2015 läbi 201 miljardit eurot probleemset raha. Wilkinson töötas pangas aastatel 2007–2014 ning lahkus ametist neli kuud pärast seda, kui oli esitanud Danske peakontorile teate pangas toimuvatest kahtlastest tehingutest. Nüüd käib Eestis kohus suhtehaldurite üle, kes süüdistuse kohaselt pesid läbi Danske panga Eesti haru 1,6 miljardit dollarit.
Miks luksusvilla arestimata jäeti?
Tulles aga tagasi Swedbanki juhtumi juurde, siis lisaks juriidiliselt vägagi küsitavale kriminaalasja lõpetamisele tänavu veebruaris väärib tähelepanu veel üks asjaolu.
Nimelt nõnda nagu nähtub raportist, mille koostas Swedbanki peakorteri jaoks rahapesutõrjeekspert Grimstad, toimetas panga Eesti harus Küprosel registreeritud firma Anduril Enterprises.
Tegemist oli ühega 70 ettevõttest, mida seostatakse otseselt Mihhail Abõzoviga.
Anduril Enterprisele kuulus omakorda Itaalias registreeritud firma Villa Il Tesoro Societa’ Agricola. Kuigi too oli märkinud enda põhitegevusalana põllumajanduse, seisnes tema eksistentsi mõte pigem Toskaanas asuva luksusvilla majandamises. Tõlkes on tegemist Aarde Villaga, ja tõepoolest, tegemist on kauni keskaegses stiilis ehitusega, mida ümbritsevad oliivisalud ja viinamarjaistandused. Lisandub kopteriplats ja golfiväljak.
2012. aastal, kui Abõzov sai ministriks, hinnati villa väärtuseks 9 mln eurot. Abõzovi ministriks oleku ajal kuni aastani 2016 investeeriti sinna aastas keskmiselt mitu miljonit ja lõpuks hinnati väärtuseks 20,6 mln eurot. 2017. a aga sattus villa Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi (1976-2024) huviorbiiti, kes avaldas Youtubeis sellest droonivideo.
Märkimisväärne, et villat majandanud Itaalia ettevõtte omanikfirma Küprosel, Anduril Enterprises vahetas mitu korda omanikku. Kuid kõikide nende omanike kontod asusid samas Swedbankis.
Ja siit jõuame järgmise suure küsimärgini Swedbanki puudutanud kriminaalmenetluse lõpetamise loos: miks ei lasknud Eesti uurijad koostöös Itaalia kolleegidega seda mõisa arestida kui eeldatavat rahapesu objekti? See andnuks hiljem omakorda võimaluse see Eesti riigi tuludesse pöörata.
Kaks aastat häirekella ja menetluse vahel
Kolmas ja samuti väga suur küsimärk puudutab aga Swedbanki Eesti haru toona juhtinud Robert Kitti kohtumist keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo (RAB) ametnikega.
Nõnda nagu eelpool mainitud, oli Swedbanki rahapesutõrje spetsialist Mari-Liis Kurg saatnud politseile ettekande Mihhail Abõzovi kahtlase firmadegrupi tegevuse kohta.
See oli aastal 2017. Sellel samal 2017. a avaldas Vene opositsiooni aktivist, korruptsioonijahtija Navalnõi droonivideo tolleks hetkeks eksminister Abõzovi hinnalisest Itaalia mõisast.
Ma püüan nüüd sõnastada diplomaatiliselt: ilmselt kirgastas 2017. a kevadtalvel toimunud kohtumine mõlemat poolt, nii RABi ametnikke kui pangajuhte. Nõnda nagu on põgusalt viidatud ka Eesti Ekspressi artiklis, oli panga direktoril Robert Kittil vesi ahjus, et äkki algatatakse politseis rahapesu puudutav menetlus. Aga kõik laabus ja järgnes sulnis vaikus.
Nüüd, tagantjärele tuleks algatada siiski aga eraldi kriminaaluurimine, et mis siis ikkagi RABis tol 2017. a ikkagi juhtus, et kriminaalmenetlust Swedbanki rahapesukahtluse suhtes ei avatud?
See algatati alles enam kui kaks aastat hiljem, 9. juulil 2019 finatsinspektsioonist saadud esildise alusel. Jääb üle ainult oletada, kas finantsinspektsioon julgenuks RABi pöörduda ka siis, kui rahaministri portfelli poleks kandnud sel ajal mitte EKRE (Martin Helme), vaid näiteks Reformierakond. Kelle valitsusajal valdavalt kõik need „pangandusmaailma imed” Eestis aset leidsid.
Meenutagem samas, et Danske rahapesuasjas oli Riigiprokuratuur alustanud menetluse juba 2017. a, kui pidanuks hakatama uurima ka Swedbanki: Danske osas oli puhkenud rahvusvaheline skandaal ja silmi ei saanud kinni pigistada.
Asjaolu, et RAB jättis Swedbanki asjas menetluse alustamata, võimaldas muuhulgas kogu pangagrupi tegevjuhil Birgitte Bonnesenil oktoobris 2018 meedias väita, et Swedbank on Baltimaades toimunud mastaapsest rahapesust puhas.
Nii veebruaris kui märtsis 2019 ilmusid Rootsi meedias aga ridamisi lood rahapesukahtlustest Swedbankis (sh Eesti harus). Muuhulgas avaldati seal panga salajane siseraport, mille järgi kahtlased kunded Swedis ja Danskes vahetasid üksteisega kokku 95 miljardit Rootsi krooni (ca 9 miljardit eurot).
Kui üritada nüüd seda kõike kokku võtta, siis järgnevalt loetelu peamistest küsimustest, mille alusel tuleks tegelikult Eesti jõuametkondade ja panganduse suhete läbi valgustamiseks alustada eriuurimist.
Hulk vastuseta küsimusi
Taoliste küsimustega võiks veel pikalt jätkata. Näiteks et kuidas oli võimalik mõista Swedbanki tegevjuhile Birgitte Bonnesenile 15 kuud vanglat, aga inimesed panga Eesti harus, kelle esitatud pooliku info või valeandmete tõttu karistus Bonnesenile määrati, hoopis vastutusest vabastada?
Väga huvipakkuv on veel näiteks, milliste teenete eest määrati Swedbanki endine juht ja seoses rahapesukahtlustega ametist lahkuma pidanud Robert Kitt tänavu aprillis Eesti Panga eelarvenõukogu liikmeks?
Tegemist peaks olema justnagu sõltumatu ekspertide koguga, kes hindab Eesti eelarvepoliitikat. Inimesed sinna esitab keskpanga president. Statuudi järgi peaks eelarvenõukogu liikmel olema „laitmatu maine, majandusalal vähemalt magistrikraad või sellega võrdsustatud kraad ning eelarvenõukogu ülesannete täitmiseks vajalikud kogemused”.
Robert Kitt ja laitmatu maine… Tõesti või?
Tegelikult on ka Robert Kittil, kui ta ausalt kõigest rääkima hakkaks, võimalus veel vilepuhujaks saada.
Virkko Lepassalu
Vaata ka
BRILJANDID PROLETARIAADI DIKTATUURILE: Rootsi ajakirjanikud üritavad rääkida rahapesu sellest osast, millest meil vaikitakse
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/120333886/tulid-papipesijad-kuldsete-kelladega-swedbanki-sisevestlused-paljastavad-pangas-toimunu-tegeliku-palge
