Toiduainete hinnatõusu üks põhjuseid on see, et riik on seda ise maksutõusudega kütnud, kuid paraku ei ole sellega peatutud, vaid makse tõstetakse veelgi, ütles konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp Vikerraadios.
Statistikaameti andmed näitavad, et möödunud kuudel hinnatõus jätkus ning seda veavad toiduained ja mittealkohoolsed joogid.
Raudsepp ütles, et toiduainete hinnatõusul on põhjuseid mitu. Esmalt see, et väga paljud toiduained imporditakse ning nende maht kasvab. See suurendab puudujääki kaubandusbilansis, kuid teiselt mõjutavad seetõttu Eesti toidukaupade hindu maailmaturu hinnad.
“Teiseks on see, et neid kiiresti tõusvaid hindasid oleme – nüüd tuleb öelda juba korduvalt ja aastate jooksul – ise veel tagant kütnud maksutõusudega ehk see, millele sai viidatud juba kaks aastat tagasi, et paraku maksutõusud kiirendavad inflatsiooni ja pikendavad majanduslangust, on osutunud tõeks ja ega me sellega ei ole veel ennast peatanud. Me tõstame makse veelgi,” tõdes ta.
Konjunktuuriinstituudi juhi sõnul ulatub hinnakasv mõne kauba puhul üle 40 protsendi. 1. juunist tõuseb käibemaks.
Viimastel aastatel on Raudsepa sõnul eri sissetulekurühmade vaheline kindlustunde näitaja märksa erinevam ehk kõige kõrgema sissetulekuga inimesed tunnevad end praeguses olukorras palju paremini kui need, kes kuuluvad kolmandasse, teise või esimesse rühma. Seejuures ei saa enam öelda, et probleemid puudutaksid vaid madala sissetulekuga inimesi.
“Probleemid on nendel, kellel on eelarve pingeline, see tähendab seda, et ka keskeas inimestel, kellel on lapsed, head töökohad, nad on juba karjääris edenenud, aga nendel on lapsed kasvatada, huviringid maksta, riided-jalatsid osta, eluasemelaen maksta, autoliising või kaks veel pealekauba,” rääkis Raudsepp. “Siis tekibki probleem, et kui baasvajaduste hinnad niivõrd kiiresti on tõusnud, siis millekski rohkemaks enam raha üle ei jää.”
Möödunud aastal ütles 15 protsenti küsitletud peredest, et ei tule hästi oma igapäevaste kulude katmisega toime, kuid praegu on see tõusnud 20 protsendini ja prognoosi järgi võib nende hulk kasvada 25 protsendini peredest.
Allikas: ERR
