Lätis võib kütuseliiter oktoobrist odaveneda umbes kaheksa senti, sest lõunanaabrid viivad diislikütuse aktsiisi Euroopa Liidu miinimumini ja alandavad ka bensiini aktsiisi.
Läti seim kiitis neljapäeval kiirkorras heaks seadusemuudatuse, millega diisli aktsiis langeb 396 eurolt 330 eurole tuhande liitri kohta (-6,6s/l). See on madalaim EL-is lubatud määr. Bensiini aktsiis langeb 555 eurolt 490 eurole tuhande liitri kohta. Koos käibemaksuga teeb kumbki kärbe liitri kohta ligi kaheksa senti. Madalamad määrad kehtivad 1. oktoobrist aasta lõpuni.
Samas tanklates ei lange hind kohe 1. oktoobril. Läti kütusemüüjate liit on hoiatanud, et enne tuleb maha müüa kütus, mille pealt on aktsiis juba makstud. Hinnalangus sõltub ka sellest, kas tanklad annavad kogu maksukärpe ostjale edasi.
Kevadel just nii Lätis läks. Läti konkurentsiameti analüüsi järgi jõudis aasta alguse diisliaktsiisi langetusest jaehinda vaid veidi üle poole. Maksukärpe tõttu saamata jääva tulu katab Läti valitsus ühekordselt lisarahaga, mis laekub konfiskeeritud kuritegeliku vara müügist.
Läti peaminister Andris Kulbergs käis nädala alguses välja plaani tuua diisliliitri hind alla kuni 20 senti. Aktsiisi kõrval tahtis valitsus kaotada ka kütusevarude hoidmise kulud ja biolisandi nõude.
Parlamendivalimised toimuvad Lätis 3. oktoobril.
Eestis läheks kärbe maksma 210 miljonit
Eestis on diisli aktsiis 428 eurot ja bensiini aktsiis 591 eurot tuhande liitri kohta ehk oktoobrist ligi sada eurot (10s/l) kõrgem kui Lätis. Valitsus jättis kevadel ära 1. maiks kavandatud kütuseaktsiisi tõusu, kuid uusi alandusi ei kavandata. „Riik ei saa ega peaks püüdma iga maailmaturu hinnaliikumist aktsiisimäära muutmisega kompenseerida,“ ütles rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi Ärilehele. Tema sõnul võiks odavam kütus hoopis nõudlust suurendada ja tuua kaasa uue hinnasurve.
Rahandusministeeriumi arvutuste järgi saaks Eestis aktsiisi ja käibemaksu arvelt diisli hinda langetada kõige rohkem 12 senti ja bensiini hinda 23 senti liitrilt. Kui mõlema kütuse aktsiis viia kogu järgmiseks aastaks EL-i miinimumini, jääks riigil saamata umbes 210 miljonit eurot.
Seni maksid Eesti ja Läti autojuhid bensiiniliitrilt makse peaaegu sama palju, sest Lätis lisandub aktsiisile kütusevarude tasu. Liivamäe sõnul on kütuse jaehind Lätis praegu siiski kõrgem, kuigi aktsiis on seal Eestist madalam. Kui Läti hinnad langevad Eesti omadest madalamaks, võib see elavdada piirikaubandust. Liivamägi rõhutas, et piirikaubandus sõltub aktsiisi kõrval ka jaehinnast, konkurentsist ja tarbijate käitumisest.
