Lätil ei ole praegu võimalik kehtestada Venemaa teravilja transiidile 300% raudteetaristu kasutamise tasu ega transiiti täielikult keelata, teatas Läti peaminister Andris Kulbergs eile.
Alles hiljuti oli ta kritiseerinud tasude määramise eest vastutavat ettevõtet LatRailNet, heites sellele ette tariifide tõstmisega venitamist, vahendab La.Lv.
Läti ja Eesti peaministrid ning Leedu president kutsusid eelmisel nädalal Euroopa Liidu tippjuhtidele saadetud ühiskirjas üles keelama Venemaa teravilja transiidi kogu liidus. Üksikute riikide keeldudega kaasnevad aga Kulbergsi sõnul suured õiguslikud riskid.
Kulbergsi sõnul astuvad riigid omaette keelde kehtestades libedale teele.
Ta rõhutas, et Venemaa teraviljale pole EL-i tasandil sanktsioone kehtestatud. Pealegi ei kuulu transiitvilja omandiõigus enam Venemaale, vaid selle ostjatele – USA, Šveitsi ja Jaapani suurkorporatsioonidele, kes ostavad toodangut ka Baltimaade põllumeestelt.
Kulbergsi sõnul astuvad riigid omaette keelde kehtestades libedale teele. Näiteks tõi ta Leedu, kellel on tema sõnul pooleli sarnane 12 miljardi euro suurune kohtuvaidlus ning kes peab tänavu tõenäoliselt maksma 450 miljonit eurot kahjutasu.
Kulbergs soovib neid hoiatusnäiteid Brüsselis esile tuua, et saavutada kogu EL-is kehtiv keeld. Eesti sai tema sõnul riikliku keelu kehtestada kohtuvaidluse riskita, sest keelu jõustumise ajal polnud Eestil kehtivaid veolepinguid.
Läti oli aga juba võtnud kohustuse vedada 300 000 tonni vilja. Kulbergs rõhutas, et riik ei saa riskida kohtuvaidlustega, mille kaotamise korral tuleks maksta hiigelsummasid teiste valdkondade rahastamise arvelt.
Eesti sai tema sõnul riikliku keelu kehtestada kohtuvaidluse riskita, sest keelu jõustumise ajal polnud Eestil kehtivaid veolepinguid.
Väidetavalt ei teadnud valitsus varem, et taristutasu ei saa üleöö 300% võrra tõsta. Täna jõustus aga LatRailNeti otsus tõsta Venemaa teravilja transiidi puhul raudteetaristu kasutamise tasu keskmiselt 25%. Olenevalt raudteelõigust jääb tõus 21,4–27,4% vahele.
Surve tasusid kiiresti suurendada püsib. Läti parlament võttis septembris kiirkorras vastu raudteeseaduse muudatused, mis võimaldavad Venemaalt pärit teravilja veotasusid kuni 2026. aasta lõpuni kiirendatud korras üle vaadata.
Kulbergs kinnitas, et Läti eesmärk on piirata Venemaa vilja transiiti nii palju kui võimalik ning tagada samal ajal Ukraina ja Läti põllumajandustoodangu takistusteta eksport Läti sadamate kaudu.
