Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna tänane esimees, endine rahandusminister Martin Helme kirjutas täna täpselt viis aastat tagasi, et just maksude alandamine on see, mis majanduse käima tõmbab.
See oli 2019. aasta, mil EKRE oli valitsuses ning õiged otsused aktsiise langetada, panid majanduse käima. Tänaseks on Reformierakonna valitsemise ajal toimud kobarkaoses jäänud sellest kõigest ainult ilus mälestus
„Maksuamet tegi värskeima kokkuvõtte maksulaekumistest, ilmselt tuleb selle kohta peagi ka põhjalik numbritest kubisev pressiteade, aga mind ja ilmselt suuremat osa avalikkust huvitab loomulikult alkoholiaktsiisi dünaamika. Lühidalt, asi on hea!
Kõigepealt paar ülekordamist. Esiteks, alkoholi aktsiisi langetuse peamine eesmärk oli saada ostud Eestisse tagasi, et maksud laekuks meie eelarvesse. Seega, veelkord tuleb üle rõhutada: see, et meil ostetakse rohkem alkoholi, ei tähenda, et meil juuakse rohkem alkoholi. Kes saab aru, see saab, kes ei saa aru, see lihtsalt taha saada.
Teiseks mõistagi on paljud numbrid esialgsed. Üldiselt saame me augusti alguses juuni numbrid, kuid alkoholi ja kütuse kohta saame eelmise kuu esialgsed (ehk mittetäielikud) andmed juba järgmise kuu alguses. Seega on meil alkoholi aktsiisi numbreid juuli kohta juba võimalik näha. Puudu on veel Tallinna sadamates olevate suurte kaupluste numbrid, mis teevad pilti igal juhul veel paremaks.
Aga asja juurde. Mida me siis näeme?
Me näeme, et alkoholi aktsiis laekus nii eelarveprognoosist kui majanduse kevadprognoosist kehvemalt nii jaanuaris, märtsis, mais kui juunis. Seega, enne maksumuudatust olime alalaekumise kursil. Juunis oli alalaekumine suur (8 miljonit), kuid see oli juba otseselt seotud ootusega, et aktsiis langeb ning kaupmehed ei varunud aktsiisilaost vana määraga kaupa, vaid üritasid olemasolevat võimalikult palju maha müüa.
Juulis seevastu näeme me selget ülelaekumist nii eelarveootuse kui kevadprognoosiga võrreldes. Eelmise aasta juuliga võrreldes on kasv lausa 40 protsenti, kange alkoholi osas on kasv olnud lausa ligi kahekordne ehk 174 protsenti. Ja veelkord, siin ei ole sees põhjapiiri suuri poode, kuid teame sadama ja laevafirmade andmetest, et seal oli väga suur käibe kasv. Ka õlle osas on näha sama liikumine: aasta esimeses pooles alalaekumine, eriti selge on see juunis, juulis aga juba selgelt ülelaekumine.
Vähenenud on ka piiriületused Lätiga. Numbrid pole küll väga suured, kuid tasub märkida, et piiriületuses loetakse autode liikumist, mitte seda, palju nad on Lätist kaupa kaasa ostnud. Nii, nagu soomlaste hulk on kasvanud ainult mõne protsendi võrra aga nende kaasa ostetav kaup kasvanud kaks korda, on ilmne, et Lätti sõitjate kaasaostud on vähenenud rohkem, kui sõidud ise.
Meil ei ole praegu võimalik näha juuli käibemaksu laekumisi, kuid ootame, et ka siin tuleb juulis paranemine. Käibemaksu laekumine on sel aastal olnud murelaps, esimesel poolaastal on ta laekunud eelarveootusest 32 miljonit eurot vähem, tõsi kevadprognoosiga võrreldes on alalaekumine 4 miljonit.
Kuna juulis alles hakkasid kauplused hindasid langetama, siis on loogiline, et augustis need trendid jätkuvad. Paari-kolme kuuga on selge, kas meie maksuliigutus on toonud juba sel aastal sisse suurema tulu, kui oli vana määraga ootus. Juuli numbrid lubavad loota, et toob!“
