Õpetajate palgad erinevad Euroopas kordades ning suured käärid püsivad ka elukallidust arvestades. Algkooliõpetajate keskmine brutopalk on võrreldud haridussüsteemidest kõrgeim Taanis, kuid selle ostujõud suurim Saksamaal. Eesti jääb ostujõu arvestuses viie viimase hulka.
Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni ehk OECD andmetel teenivad õpetajad üldjuhul vähem kui teised sarnase haridustasemega töötajad. Ekspertide hinnangul ei ole palk õpetajate leidmiseks ja hoidmiseks piisavalt konkurentsivõimeline, vahendab Euronews.
OECD aruande „Education at a Glance 2026“ järgi ulatus algkooliõpetajate tegelik keskmine aastapalk 2025. aastal võrreldud 28 haridussüsteemis 18 669 eurost Türgis 74 086 euroni Taanis. Tegemist on täistööajaga töötavate 25–64-aastaste õpetajate brutotöötasuga, mis hõlmab lisaks põhipalgale tulemustasusid, puhkustega seotud lisatasusid ja muid töö eest saadavaid tasusid.
Euroopa suurriikidest oli õpetajate palk kõrgeim Saksamaal, millele järgneb Ühendkuningriik. Prantsusmaal teenisid algkooliõpetajad keskmiselt 41 968 eurot aastas ja Itaalias 32 100 eurot.
Seitsmes riigis jäi aastapalk alla 25 000 euro: Tšehhis oli see 24 457, Ungaris 23 181, Slovakkias 22 936, Rumeenias 20 805, Lätis 20 516, Kreekas 18 746 ja Türgis 18 669 eurot.
Gümnaasiumiõpetajad teenivad üldjuhul rohkem kui algkooliõpetajad. Erandiks on Türgi ja Põhja-Iirimaa; Šotimaal, Leedus ja Eestis on mõlema kooliastme õpetajate keskmine palk sama.
Gümnaasiumiõpetajate aastapalk ulatub 17 615 eurost Türgis 93 938 euroni Islandil. Üle 80 000 euro teenitakse ka Taanis (85 999) ja Saksamaal (80 163).
Elukallidus muudab palgavõrdlust
Palgasumma üksi ei näita, kui palju selle eest osta saab. Kõrgete hindadega riigis võib ka suhteliselt suur palk võimaldada vähem kui väiksem sissetulek odavamas riigis.
Hinnataseme erinevuste arvestamiseks kohandas Euronews Business OECD palgaandmeid Eurostati kodumajapidamiste tarbimiskulutuste ostujõu pariteetide alusel. Tulemused esitati ostujõustandardis ehk PPS-is.
See on ühine arvestusühik, mille eest saab eri riikides osta sama koguse kaupu ja teenuseid ning mille võrdlusaluseks on Euroopa Liidu keskmine hinnatase. Arvestus põhineb brutopalgal, mitte õpetajale pärast maksude tasumist kätte jääval summal.
Sellises võrdluses tõuseb algkooliõpetajate palga ostujõult esikohale Saksamaa 64 143 PPS-iga aastas. Järgnevad Austria (58 265), Taani (53 036), Iirimaa (51 226) ja Belgia flaamikeelne kogukond (50 846).
Pingerea lõpus on Kreeka (21 456), Läti (24 670), Slovakkia (26 916), Tšehhi (27 349) ja Eesti (28 197). Seega jääb Eesti algkooliõpetajate palga ostujõud võrreldud haridussüsteemide seas tagantpoolt viiendale kohale.
Wisniewski sõnul näitab suurte erinevuste püsimine, et elukallidus üksi palgalõhet ei selgita. „Olulist rolli mängivad ka riiklik palgapoliitika, kvalifikatsiooninõuded, karjääriastmed, töökogemus ning see, kui palju saab teenida teistes kõrgharidust nõudvates ametites,“ selgitas ta.
Hinnataseme arvestamine muudab mõne riigi kohta pingereas märgatavalt. Algkooliõpetajate palgavõrdluses tõuseb Türgi kuus ja Poola viis kohta, Belgia prantsuskeelne kogukond ning Rumeenia kumbki neli kohta. Suurima languse teeb Island, mis kukub teiselt kohalt 12. kohale. Rootsi ja Eesti langevad kumbki kolm kohta.
