Kui Google septembris teatas, et investeerib Soome andmekeskustesse vähemalt 13 miljardit eurot, rõõmustasid riigi ajaloo suurima välisinvesteeringu üle nii peaminister kui omavalitsuse juhid. Kuu aega hiljem on kahel objektil keskkonda muutvad tööd seisma pandud ja firma Soome juht palub avalikult vabandust.
Google’i Soome tütarfirma Tuike Finland laskis Oulu lähedal Muhose vallas ehitustööde ettevalmistamiseks maha võtta umbes 330 hektarit metsa. Seda on rohkem kui 400 jalgpalliväljaku jagu. Kajaanis raiuti veidi alla 200 hektari. Metsa asemele on kavandatud andmekeskused, ent nende keskkonnamõju hindamine pole kummaski kohas veel lõppenud.
Ehkki skandaal sai alguse juba nädalaid tagasi, astus Google’i Soome juht Antti Järvinen ajakirjanike ette alles sel teisipäeval. „Mul on väga kahju, et oleme sellises olukorras. Tahan selle eest vabandust paluda,“ ütles Järvinen Ylele.
Firma kinnitab, et tegutses heas usus ja pidas raiet metsaseaduse alusel lubatuks. Samas möönis Google, et ei vastanud seekord enda seatud kõrgetele standarditele. Järvineni sõnul on projekti viidud edasi üsna kiires tempos, kuid oskamatuse või hoolimatusega pole tegu olnud. Soome loa- ja järelevalveamet LVV leiab aga, et ettevõte on teinud liiga ulatuslikke töid, mida enne keskkonnamõju hindamise lõppu teha ei tohtinud.
Juubeldus kestis nädala
Skandaal varjutab plaani, mille Google avalikustas 9. septembril Helsingis koos peaminister Petteri Orpoga. Aastatel 2027–2028 lubas firma panna Soome andmekeskustesse ja nendega seotud taristusse üle 13 miljardi euro. Google nimetab seda oma suurimaks üksikinvesteeringuks Euroopas.
Uued keskused tulevad Muhosesse, Kajaanisse ja Vaalasse ning Haminas laieneb olemasolev keskus. Fortumiga sõlmitud lepingu järgi läheb aastatel 2030–2049 Google’ile ka pool Loviisa tuumajaama võimsusest.
Investeering pälvis ka USA presidendi Donald Trumpi tähelepanu. Ta kirjutas Truth Socialis, et Google läheb Soome, sest peab lubade saamist USA-s liiga keeruliseks. Trump lisas, et pole sellega rahul ja tahab, et ettevõte oma plaani muudaks.
Ent kaheksa päeva pärast suurt teadet tuli Soome looduskaitseliit välja kahtlusega, et Google’i maadel on raiutud metsa ebaseaduslikult. Liidu esimehe Hanna Halmeenpää sõnul on tegu Google’i Soome projektifirma „räige ebapädevuse“ või „räige ükskõiksusega Soome seaduste suhtes“.
Mets raiuti maha enne investeerimisotsust
Google ostis maad Muhoses ja Kajaanis riigimetsi majandavalt Metsähallituselt 2024. aastal. Raietöödega alustas firma tänavu märtsi alguses, kuigi lõplikku investeerimisotsust polnud veel tehtud.
Aprillis küsis Google Soome loa- ja järelevalveametilt (LVV), kas Muhoses võiks keskkonnamõju hindamise ära jätta. Helsingin Sanomate andmetel põhjendas firma seda muu hulgas sellega, et raiutud puitu ei müüda (tegelikult puitu siiski müüdi – toim.).
Amet vastas mais eitavalt ja teatas vallale, et too ei tohiks poolelioleva hindamise tõttu Google’ile taotletud luba anda. Juunis sai Google aga valla ehitusjärelevalvelt kirjaliku teate, et ehitusseadusega lubatud ettevalmistustöid võib kinnistutel teha.
Kolmapäeval LVV-le saadetud selgituses rõhutas Google, et Muhose valla ehitusjärelevalve teadis kavandatud tööde ulatust ja oli nende alustamise kirjalikult heaks kiitnud. Ettevõtte sõnul alustas ta seejärel kokkulepitud mahus pinnasetöid, eeldades, et neid töid võib teha ka käimasoleva keskkonnamõju hindamise ajal.
Ehitusinspektor Eero Airaksinen rääkis hiljem Helsingin Sanomatele, et Google’i juristid survestasid teda ettevalmistustöid lubama. Google’i Soome juhi Järvineni sõnul pole tema sellisest käitumisest teadlik. Ta ütles Ylele, et kohtumisel, mille järel tööd heaks kiideti, ei osalenud Google’i poolelt ühtegi juristi.
Küsimusi tekitab ka järelevalveameti enda tegevus. LVV sõnul hoiatas tema esindaja juba augusti lõpus ühel koosolekul, et andmekeskuste ehituse ettevalmistamisel on tehtud töid, mida poolelioleva keskkonnamõju hindamise tõttu veel teha ei tohtinuks. Ent asja asuti põhjalikumalt uurima alles septembris, kui looduskaitseliit oli kahtlused avalikuks teinud.
Google põhjendab raiet sellega, et alad olid planeeringus märgitud majandusmetsaks ning ettevõtte hinnangul võis seal metsaseaduse alusel puid langetada. LVV üksuse juhi Sari Myllyoja sõnul ei saa Google aga piirduda metsaseadusele viitamisega. Tavapärase metsaraie järel tuleb asemele kasvatada uus mets, Google valmistab aga maad ette andmekeskuste ehitamiseks.
Kajaanis oli keskkonnamõju hindamine kohustuslik juba andmekeskusse kavandatud võimsate varugeneraatorite tõttu, mis peavad tagama elektrivarustuse voolukatkestuste ajal. Hindamine hõlmab kogu projekti, mistõttu ei vabastanud Google’it sellest ka asjaolu, et seal raiuti metsa alla 200 hektari.
Karistust ei pruugi tulla
Amet nõudis 6. oktoobril, et Google peataks mõlemal töömaal keskkonda oluliselt muutvad tööd kuni keskkonnamõju hindamise lõpuni. Ameti hinnangul võib seisak kesta kuid. Google kinnitas 11. oktoobril, et tööd on peatatud, ja lubab Muhoses istutada puid 130 hektarile.
Peatamisnõue ei hõlma siiski kõiki tegevusi: näiteks planeerimine, mõõdistamine ja muud väikese mõjuga tööd võivad jätkuda. Nõude eiramisel saab amet rakendada sunnimeetmeid, sealhulgas sunniraha.
Lisaks LVV-le tegeleb juhtumiga ka Soome politsei, kes kontrollib eraisiku avalduse põhjal, kas Muhoses võidi seadust rikkuda. Keskkonna- ja kliimaminister Sari Multala ütles aga Uutissuomalaisele, et kehtiv keskkonnamõju hindamise seadus ei võimalda selle rikkumise eest otse karistust määrata. Karistusi karmistav eelnõu on tema sõnul parlamendis arutusel.
Peaminister Orpo nimetas Google’i tegevust külmaks dušiks. Ta avaldas lootust, et Google ja teised ettevõtted mõistavad: Soomes tuleb järgida Soome seadusi.
Ida-Soome ülikooli keskkonnaõiguse professori Ismo Pölöneni hinnangul rikkus Google mõlemas kohas keskkonnamõju hindamise seadust. Tema sõnul on valdkonna tegijad seni hästi teadnud, „et suurprojektides ei saa enne keskkonnamõju hindamise lõppu ja lubade saamist labidat maasse lüüa“. Pölönen ei pea siiski tõenäoliseks, et Google’i projektid selle tõttu ära jäävad.
