71% Eesti inimeste hinnangul muutub küttearvete maksmine neile keeruliseks.
Sel hooajal maksab oma küttearved raskusteta 26% Eesti inimestest. 5% hindab, et ei suuda tõenäoliselt arveid tasuda ning 27% saab arved makstud üksnes juhul, kui vähendab muid olulisi igapäevaseid kulutusi, näiteks toidu-, ravimi- või tervishoiukulusid.
Küsitluses paluti inimestel hinnata, kas nende leibkonnal tuleb sel hooajal raskusi küttekulude maksmisega. Kokku märkis lausa 71%, et ei suuda üldse või saab ainult muudelt kuludelt kokku hoides oma kodu soojas hoida.
39% vastanutest ütles, et maksab arved ära, kuid peab selleks piirama mugavuskulusid, näiteks kultuuriüritusi, suuremaid oste või reisimist. 27% peab maksmiseks piirama ka oma muid olulisi igapäevakulusid (toit, ravimid jmt) ning viie protsendi arvates ei suuda nad tõenäoliselt talviseid küttearveid maksta.
Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane märkis, et küttekulude puhul on kõige murettekitavam just see, kui arve tasumine hakkab mõjutama vältimatuid kulusid. Ning selliseid inimesi, kes peavad möödapääsmatuid kulusid kokku tõmbama, on päris palju. „Kui inimene loobub kultuuriüritusest või suuremast ostust, on see ebamugav, kuid enamasti hallatav. Kui küttearve pärast tuleb vähendada toidu- või ravimikulusid, on ilmselgelt rahaline puhver praktiliselt kadunud. Sellises olukorras võib üks ootamatu lisakulu terve pere eelarve väga kiiresti keeruliseks muuta,“ märkis Rebane.
Eesti vastajad lätlastest ja leedukatest suuremas hädas
Balti riikide võrdluses on Eesti vastajate hinnang oma olukorrale veidi pingelisem kui Lätis ja Leedus. Eestis ütleb 32% vastanutest, et ei suuda tõenäoliselt küttearveid maksta või peab nende tasumiseks vähendama olulisi igapäevaseid kulusid. Lätis on sama näitaja 27% ja Leedus 26%. Raskusteta maksab küttearved 26% Eesti, 28% Läti ja 35% Leedu vastanutest.
„Eesti inimeste vastustest on näha, et algav kütteperiood sunnib juba ette mõtlema, millest tuleb loobuda. Neid arvestusi tehes ei tasu tegelikult hindamist teha keskmise kuu järgi,“ märkis Rebane. „Kõige suurem murekoht on talve kõige kallim kuu, milleks on enamasti jaanuar. Kui samale ajale langevad küttearve, elektriarve, talveriided, tervisekulu, autoremont ja võimalik laenumakse muutus, võib eelarve juba korralikult lõhki minna,“ ütles Rebane. Tema sõnul võiks leibkonnal olla küttehooajaks mitme suurema kommunaalarve suurune puhver. Kui seda praegu ei ole, tasub alustada väiksema eesmärgiga.
Energiahind ja euribor
Statistikaameti septembri andmetel tõusid eluasemega seotud hinnad aastaga 7,4%. Elektri hind oli aastaga 6,1%, torugaas 44,5% ja puitkütus 10,6% kallim. Energiaturu sügisesed ülevaated viitavad, et elektrihinda mõjutavad talvel ilm, gaasihind, taastuvenergia toodang ja ühendused Põhjamaade turuga.
Mitmed erinevad Euroopa ilmaprognoosid viitavad praegu pigem keskmisest pehmemale talvele. Sellele vaatamata võib üks või kaks külmemat nädalat küttekulud kiiresti üles viia.
Küttekulude kõrval mõjutab paljude perede eelarvet ka kodulaenu- ja liisingumakse. Kuue kuu Euribor oli oktoobri alguses ligi 3% juures. Inimesed, kelle kodulaenu intressimäär muutub lähikuudel, võivad küttehooajal näha korraga suuremat kommunaalarvet ja kõrgemat laenumakset.
„Kõige raskemaks muutub olukord siis, kui mitu kohustuslikku kuluartiklit kasvab korraga. Küttearve üksi võib olla hallatav. Kui samal ajal tõuseb laenumakse ja igapäevased kulud püsivad kõrged, siis võib see rahakotti juba korralikult pitsitama hakata,“ ütles Rebane.
Seega on kodulaenu- ja liisingute omanikel soovitatav kontrollida, millal nende laenu järgmine intressimäära ülevaatamine toimub ja kui palju kuumakse muutuks juhul, kui euribor püsib praeguse taseme lähedal või liigub veel kõrgemale.
