Eesti valitsemissektori kulud ületasid esimesel poolaastal tulusid ligi 700 miljoni euroga ning võlg kasvas 11,3 miljardi euroni. Kõige kiiremini kasvasid investeeringud riigikaitsesse ja taristusse.
Statistikaameti esialgsetel andmetel oli eelarve puudujääk teise kvartali lõpuks 695,8 miljonit eurot ehk 1,6% viimase nelja kvartali sisemajanduse koguproduktist (SKP). Võlatase ulatus 26,1 protsendini SKP-st. See on Euroopa Liidus endiselt üks madalamaid, ent võlg kasvab kiiresti: aasta algusest on Eesti võlakoormus kasvanud 12,1%.
Valitsemissektorisse kuuluvad lisaks riigiasutustele ka linnad ja vallad ning tervisekassa ja töötukassa. Puudujääk tekkis peaaegu täielikult riigi tasandil. Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenusejuhi Pauline Kommeri sõnul ületasid keskvalitsuse kulud tulusid 703,9 miljoni euroga. „Sotsiaalkindlustusfondid lõpetasid samuti teise kvartali 64,2 miljoni euro suuruse puudujäägiga, kuid ainsana olid poolaasta lõpuks 72,4 miljoni euroga ülejäägis kohalikud omavalitsused,“ lisas Kommer.
Teises kvartalis kasvasid valitsemissektori tulud aastaga 2,7%, kulud aga 4,4%. Kõige enam, ligi veerandi võrra, suurenesid investeeringud. Statistikaameti andmetel vedasid seda kaitse- ja taristuinvesteeringud. Palgakulud kasvasid 8,4%, peamiselt julgeolekuvaldkonnas.
Võla kasvu taga on eelkõige riigi uued pikaajalised võlakirjad, mida lasti esimesel poolaastal välja miljardi euro eest. Teisipäeval kaasas riik veel 373 miljonit eurot, kusjuures laenuraha on poole aastaga kallimaks läinud. Samal päeval tõi Eesti Pank oma prognoosis välja, et kuigi lähiaastatel on oodata majanduskasvu, suureneb riigivõlg kiiresti.
Eelarve seis kajastub ka kütusehinna arutelus. Täna kirjutas Ärileht, et Eesti ei plaani Läti eeskujul kütuseaktsiisi langetada, sest see jätaks eelarvest puudu 210 miljonit eurot.
Statistikaamet korrigeeris ühtlasi mullust puudujääki 114 miljoni euro võrra suuremaks. 2025. aasta eelarve puudujääk oli seega 939 miljonit eurot ehk 2,2% SKP-st.
