TALLINN, 27. august, BNS – Plaan saata Kiievi ja Moskva rahulepingu sõlmimise korral Ukrainasse Euroopa rahuvalvajad seisab silmitsi oma suurima skeptikuga – Euroopa avalikkusega, vahendas portaal Unian kolmapäeval ärilehte The Wall Street Journal.
Väljaanne märgib, et paljud valijad on vastu igasugusele väeüksuste paigutamisele, mis võiks neid ohtu seada. Sellised tunded on Teise maailmasõja pärandi tõttu kõige levinumad Ida-Euroopa riikides, mis ei soovi väge oma piirilt mujale suunata, samuti Itaalias ja Saksamaal.
Näiteks näitas Insa eelmisel nädalal Saksamaal läbi viidud küsitlus, et Saksamaa rahuvalves osalemise vastu on 56 protsenti vastanutest, keda on rohkem kui kevadel.
“Ma kardan, et Bundeswehr ei pruugi sellise ülesandega toime tulla, jätmata meid kodus kaitseta,” ütles üks vastanutest, 28-aastane Leonard Wolters.
Prantsusmaal, mis on rahuvalvemissiooni üks peamisi toetajaid, sõltub avalikkuse toetus lõpliku rahulepingu sõlmimisest, mitte relvarahust. Elabe märtsikuu küsitlus näitas, et 67 protsenti vastanutest toetas Prantsuse üksuste saatmist, kui Kiiev ja Moskva saavutavad rahulepingu. Sellise leppeta oli 68 protsenti vastanutest selle vastu.
“Kui me läheme Ukrainat üles ehitama, siis olgu,” ütles Nicolas Degage Pariisist. “Aga kui me oleme seal kahtlusi külvamas ja sõda toetamas, siis ei ole mõtet.”
Ka Ühendkuningriigi osalemine on kahtluse all. Küsitluste kohaselt tervitab enamik britte oma väe osalemist igasugustel rahuläbirääkimistel, kuid ei taha provotseerida otsest vastasseisu Venemaaga.
Ka Poola on seadnud punase joone üksuste saatmisele Ukrainasse. Varssavi sõnul võivad nende üksused provotseerida tüli ägenemise ja see võib levida Poolasse.
Märtsis United Surveys’i korraldatud küsitluses oli 58,5 protsenti vastanutest kindlalt väe Ukrainasse saatmise vastu, samas kui 28 protsenti ütles, et Poola “tõenäoliselt ei peaks” üksusi naabri juurde saatma.
Euroopa ametnikud aga ütlevad, et avalikkust on raske veenda ükskõik milliste üksuste paigutamise vajaduses ilma USA selge avalduseta, et see on valmis Euroopa väge toetama. Vaatamata viimaste nädalate diplomaatilise tegevuse hoogustumisele on endiselt ebaselge, mida on USA valmis pakkuma.
Paljud Euroopa juhid ütlevad, et üksuste paigutamine on Euroopa julgeoleku seisukohalt ülioluline, hoiatades, et kui Kiiev langeb, ründab Venemaa teisi Euroopa osi.
Washington kaalub, milliseid julgeolekutagatisi lõpuks pakkuda. USA vabariiklasest president Donald Trump rääkis varem, et tema riik ei saada oma üksusi Ukrainasse osana võimalikust rahulepingust Venemaaga. Ta lisas, et USA võiks pakkuda õhutoetust.
Samal ajal usub Ukraina relvajõudude ohvitser Oleksandr Matjaš, et Euroopa ja USA ei saada mingil juhul oma väge Ukrainasse, kuna nad kardavad otsest vastasseisu Venemaaga.
