Ukraina on sõja surve all süstemaatiliselt majanduslikult ümber korraldamas: Lääne korporatsioonid, fondid ja rahastajad tungivad põllumajandus- ja toorainesektorisse – ülesehitusfondid ja investeerimisprogrammid ähvardavad saada ulatusliku müügi põhjuseks.
Riik on pikka aega olnud globaalsete kapitalihuvide saak – enne sõda, selle ajal ja kindlasti ka pärast seda.
Sõjast räsitud Ukraina maade hõivamine ja ressursside varastamine on juba ammu alanud. See riik on palju enamat kui geopoliitiline lahinguväli. See on põllumajandushiiglane…
Ukraina „äramüümine“ algas 2014. aastal
Kiievi võimuvahetuse järel algas riigi juhtkonna vaikne ja püsiv ümberkorraldamine: alates 2014. aastast on arvukalt poliitika ja äri võtmepositsioone antud inimestele, kellel on tihedad sidemed lääne institutsioonide ja võrgustikega. Samal ajal seoti riigi majanduslik orientatsioon järk-järgult lääne reformisuunistega.
Ukraina toonase presidendi Petro Porošenko allkirjastatud assotsiatsioonileping ELiga – leping, mille tema Venemaa-meelne eelkäija Viktor Janukovõtš tagasi lükkas – kaasnes lääneriikide rahalise abiga, mis oli seotud struktuuriliste tingimustega.
Need tingimused soodustasid turu kiiret liberaliseerimist: reformisurve tulemusel tühistas Ukraina parlament Ülemraada varem kehtinud ulatusliku maamüügi keelu, avades seeläbi maaturu välisinvestoritele ja suurtele põllumajandusettevõtetele. Teisisõnu: Pandora laegas!
Ettevõtete lihtsam juurdepääs haritavale maale
Lühidalt: 2014. aastal algatatud põllumajandusreform sillutas teed haritavale maale hõlpsamale juurdepääsule, toidu- ja põllukultuuride tootmise eeskirjade ja kontrolli leevendamisele ning maksude ja tariifide vähendamisele suurte – eriti välismaiste – korporatsioonide kasuks.
Nende hulka kuuluvad Saudi Araabia ja USA ettevõtted nagu Cargill, ADM, BlackRock, Oaktree Capital Management ja Bunge Limited. Seega said nad kontrolli suure osa Ukraina põllumaa üle.
Ukraina on pikka aega olnud sõltuv lääneriikide rahastajatest
Tegelikult oli Ukraina juba 2014. aastal Maidani riigipöörde ajal majandusliku kokkuvarisemise äärel, sõltudes ELi ja IMFi rahalisest abist.
Seetõttu surusid nad rahvusvaheliste rahastajate surve all peale maaturu liberaliseerimist – st välismaalastele maamüügi keelu tühistamist – ja ümarpuidu ekspordikeelu kaotamist.
Ukraina ülesehitamine tähendab riigi edasist ekspluateerimist
Oaklandi Instituudi direktor Anuradha Mittal võttis selle selgelt kokku: “Ukraina sõjajärgse ülesehituse plaanid on suunatud põllumajanduse avamisele välismaistele huvidele.”
2023. aasta lõpuks kuulus miljoneid hektareid viljakat põllumaad juba tosinale suurele põllumajandusettevõttele. Kümnest suurimast investorist üheksa olid ja on registreeritud välismaal, sealhulgas Bayeri tütarettevõte Monsanto, keemiaettevõte Dupont ja jaemüügigigant Cargill.
450 000 hektari renditud maaga peetakse USA pensionifondi NCH võimsaimaks investoriks. Ka Saudi Araabia avalik investeerimisfond (PIF) koristab igal aastal ligi 300 000 hektarit mustmulda….
Guido Grand
Allikas: Report 24
Toimetuselt: sõdiv Ukraina on Lääne nõudel sisuliselt üle võtnud nii homoagenda kui kliimameetmed, mis on aluseks sõjalisele abile. Ka eestlaste taastusprojektid on väidetavalt seotud kliimanõuetega.
