Äärmusliberaalid on seni konservatiivset Poolat üle võtmas ja sealt tulevad uudised, mis on mõeldud inimesi eksitama, näidates endist valitsust demonina ja uut valitsust inglina.
Kui Poola “kvisling” Donald Tusk räägib midagi eelmise valitsuse kohta käivat, siis on see tavaliselt vale. Üks Eesti poliitikavaatlejatest on olukorda Poola konservatiivse valitsuse ajal iseloomustanud kui olukorda, mis oli Jüri Ratase teise valitsuse ajal: “Kodanikuplatvorm oli PiS-i aegses Poolas umbes selline, nagu Reformiererakond ja sotsid EKRE osalusega valitsuse ajal – neil oli liberaalide poolt ülesostetud erameedia toetus, hea rahastus nii seest kui väljast, agressiivsed võimuvastased kampaaniad, muuhulgas LGBT osalusel, nende tööriistaks oli kompromissitu vastasseisu loomine ja tugevdamine, valitsuse demoniseerimine Brüsseli toel ja nii edasi. Kodanikuplatvorm korraldas juba Mateusz Morawiecki valitsuse ajal samasugust võimupööret, nagu kaporatuur Eestis ja saavutas parlamendivalimistel samasuguse valskusvõidu, nagu Eesti äärmusliberaalid viimastel Riigikogu valimistel.”
Donald Tuski kohta räägitakse ka seda, et kuivõrd ta oli mõnda aega Poolast justkui pagendatud, siis tahab ta kogu konservatiivsele ühiskonnale julmalt kätte maksta. Repressioonid juba käivad, mille näideteks on väidetava valitsusmeelse meedia sulgemine politseijõuga, oponentide arreteerimine ja ja palju muudki. Poolasse on hiilimas totalitaristlik süsteem.
Poola puhul märgitakse ära ka kiiret lähenemist Saksamaale. Konservatiivide valitsedes olid suhted Berliiniga kehvad, põhjuseks see, et riigid on vastastikku mõjukonkurendid. Saksamaa tahtis algusest peale Poola oma haardesse võtta, teha temast oma nõrgem liitlane, kuid Poola konservatiivid hakkasid hoopis Poolat piirkondlikuks suurriigiks kujundama, see aga ei meeldinud Berliinile üldse. Lisaks hakkas Poola ka tuleviku Ukrainat enda mõjusfääri kinnistama, sama aga soovib ka Saksamaa.
Kuna Saksamaa on Euroopa Liidus juhtiv jõud, siis sai ta korraldada kogu selle Poola-vastase kampaania, kus rünnati nii riigi kohtureformi, homoagenda mittelubamist katoliiklikus Poolas, migratsioonivastasust kui ka palju muud. Berliin üritas konservatiivset Poolat põlvili panna ja Tuski abiga saab see teoks – Poola hakkab nüüd ajama Brüsseli ja Berliini poliitikat. Tõsi küll, suureks takistuseks on president Duda ja PiS-i suur esindatus parlamendis.
Igal juhul tulevad juba uudised nagu “Prantsuse, Saksa ja Poola välisministrid panevad esmaspäeval aluse ühisalgatusele võitluseks Venemaa desinformatsioonirünnakutega. Prantsuse välisminister Stephane Sejourne, Saksa välisminister Annalena Baerbock ja Poola välisminister Radoslaw Sikorski kohtuvad esmaspäeval Pariisi lähedal Chateau de La Celle-Saint-Cloudis”, mis näitavad, et Poola hakkab Saksamaa mõjusfääri kalduma. Poolakad ise tõmbavad paralleele Gleiwitzi intsidendiga 1939. aastal, mis pani aluse Poola hõivamisele Saksamaa ja Nõukogude Liidu poolt. Poolas on sel nädalal ka Eesti vasakäärmuslik välisminister Margus Tsahkna – ju siis luuakse häid suhteid Poola võimutsevate äärmusliberaalidega.
Poolal aga on üks oluline probleem, mis kerkis esile juba konservatiivide valitsemise ajal ning jätkub ka äärmusliberaalide võimutsedes – selleks on poolakate protestid Ukraina piiril. Tegu on keeruka probleemiga: ühest küljest oleks vaja justkui sõdivat riiki toetada, teisalt aga on Ukraina odavad kaubad ja teenused andmas suurt hoopi naabrite majandusele.
BNS vahendab: “Poola põllumehed otsustasid blokeerida alates 20. veebruarist kõik piiriületuspunktid Poola-Ukraina piiril, edastas teisipäeval Poola raadiojaam RMF FM. “Tõkestatakse mitte ainult piiriületuskohad, vaid ka transpordisõlmed, juurdepääsuteed raudtee ümberlaadimisjaamadesse ja meresadamatesse,” edastas RFM FM põllumajandustootjate ametiühingu Solidaarsus teate.
9. veebruaril kuulutas Solidaarsus välja põllumeeste 30-päevase üldstreigi. Poola põllumeeste sõnul protestivad nad kontrollimatu kaubavoo vastu Ukrainast Poolasse seoses Euroopa Liidu piiri avamise tõttu. “Regulatsiooni puudumine seab kahtluse alla põllumajandusliku tootmise, töötlemise ja muude põllumajandusega seotud tööstusharude tasuvuse.”
“Seetõttu teatame 20. veebruaril põllumeeste 30-päevase üldstreigi raames, et kõik protestid on suunatud Poola piiriületuspunktide täielikule blokeerimisele Ukrainaga ja protestidele kohapeal,” ütlesid Solidaarsuse põllumehed.”
See probleem saab Tuskile ilmselt suureks peavaluks. Ukrainat peab küll toetama, aga kui selle tõttu laostuvad omad põllumehed, peab midagi ette võtma. Eesti peaminister Kaja Kallas nimetas enda huvide eest seisvaid Euroopa põllumehi “Moskva narratiivi” edastajateks.
Poliitikavaatlejad hoiavad silma peal ka sellel, mis hakkab toimuma Poola-Valgevene piiril, kus Minsk peab migrantide abiga hübriidsõda kogu Euroopa Liidu vastu. Konservatiivide valitsuse aegadel tõrjuti illegaale üsna karmilt tagasi, kuigi igasugused pseudoinimõiguslased, pagulasabid ja teised nutunaised nõudsid nende riiki lubamist, et siis rändlejate varjupaigataotlusi menetleda. Nüüd on need “nutunaised” Varssavis võimul ja tõenäoliselt hakataksegi nüüd illegaale sisse laskma – see aga tähendaks automaatselt Valgevene hübriidsõja võitu. Konservatiivses leeris ei kahelda eriti, et Tusk valib migrandid ja seega ka Valgevene.
Poolast on kahju – see suur maa muudetakse nüüd Saksamaa ja Brüsseli majanduslikuks ja ideoloogiliseks kolooniaks. Kui Lääne-Euroopas hakkavad konservatiivsed jõud võimule naasma, siis Ida-Euroopas läheb pendel veel liberaalse äärmuse suunas, näiteks Eestis ja Poolas.
Uued Uudised
