Minneapolise transsooline kirikutulistaja Robin Westman ja tema mõõdukast kirjaoskusest rääkiv manifest on jätkuvalt maailma ajakirjanduse esikaantel. Maarjamaa lehed on aga huvi kaotanud, tõsi, Postimees võttis manifesti teemaks, aga tulemus on pingutatult liberaalne ja igav, asi on tegelikult väga huvitav, nimelt kurtis mõrvar transtüdimust.
Mida näeb tähelepanuväärset transmõrtsuka manifestis Postimees ja mis seal veel huvitavat on? Ajalooline tartlaste leht on töötanud läbi erinevaid meediaväljaandeid, kuid valdavalt vahendab hinnanguid, mitte teksti ennast. Hinnangute ja üksikute tsitaatide valik on ilmselgelt tendentslik, lugejaid üritatakse veenda, et motiivi ei ole ja manifestil mingit sõnumit ka ei ole.
Osundan: “Minneapolise politseijuhi Brian O’Hara sõnul ei näi tule avanud Robin Westmanil olevat olnud selget motiivi kahe lapse tapmiseks ning veel 18 inimese vigastamiseks, vahendas BBC.” Manifestist näib olevat ka järgmine tsitaat: “”See ei ole rünnak kiriku või religiooni vastu, see ei ole sõnum,” kirjutas Westman ise. “Sõnum on see, et sõnumit ei ole.”” Lisaks emotsionaalne tekst laste säravatest silmadest ja muu sarnane.
Kindlasti on teema väga emotsionaalne ja sellega on seletatav, et analüüs ja loogika võivad tundetulvas allavoolu hulpida. Eeldame siiski, et kui keegi manifesti kirjutab, siis on tal midagi öelda ja kui kirikus inimesi tapetakse, siis on see rünnak kiriku vastu. Kui inimeste tapmine ka ei ole rünnak, mis siis on?
Ma saan aru ka ületamatust kognitiivsest dissonantsist, globalistide ja satanistide lemmiklaps, rõhutud transuke ei saa ju midagi paha teha ega planeerida. Laste tapmisest rääkimata. Ja kui ta ikkagi teeb ja planeerib ja lapsed ära tapab, siis tuleb segast peksta, emotsiooni heietada, et vähemalt lugejate lihtsameelne osa eksiteele juhtida.
Eelpool viidatud NY Posti artikkel keskendub manifesti jutuks võttes aga hoopis olulisemale teemale, see on transtüdimus: “Transsooline massitulistaja Robin Westman tunnistas, et ta oli “transsoolisusest väsinud” ja soovis, et ta “poleks end kunagi ajupesnud” manifestis, mille ta postitas veebis enne, kui tappis Minneapolise kirikus kaks last ja haavas veel 18 inimest.”
Minu jaoks kõlab see nagu sõnum ja enamgi veel, see on väga hea motiiv. Järgnev katke manifestist viitab paranoilisele tagakiusamisluulule: “Ma ei saa nüüd juukseid lõigata, sest see oleks piinlik lüüasaamine ja võiks tekitada muret minu iseloomu muutumise pärast, mis võib viia minu denonsseerimiseni. See segab mind alati. Tõenäoliselt lõikan need rünnakupäeval.”
Väljend „denonsseerimine“ tuleb prantsuse keelest „dénoncer“ ja tähendab ametlikku või mitteametlikku võimud teavitamist kellegi kahtlasest või ebaseaduslikust tegevusest. Normaalse inimese jaoks ei ole juuksuri juures käimine ega ka seksuaalveidrusest loobumine kriminaalne tegevus.
Oma transprojekti nurjumist kirjeldab mõrtsukas veenvalt ja loogiliselt: “Kahetsen transsoolisust… Soovin, et oleksin tüdruk, ma lihtsalt tean, et tänase tehnoloogiaga ei saa ma seda keha saavutada. Ma ei saa seda ka endale lubada.” Westman täpsustab, mille taha sõit seisma jäi:
“Mulle meeldib tunda end seksika ja armsana, aga mu nägu ei sobi kunagi sellega, kuidas ma ennast tunnen. Ma vihkan oma nägu… võib-olla seepärast meeldivad mulle furid nii väga. Sa saad endale uue keha ja näo. Ma tahan olla see musta näomaskiga Beyoncé kehal, lol!”
Selgituseks, furid on veidrike subkultuur, kes kehastuvad rollimängudes või kuidagi teisiti loomadeks. Beyoncé kohta puuduvad meil andmed.
Lisaks pihib tulistaja, et tal on olnud pikka aega massimõrva kinnismõte ja depressioon ning ta ei suuda ennast peatada: „Ma olen pikka aega mõelnud massimõrvast,” ja „Olen tahtnud seda nii kaua. Ma pole terve. Ma pole normaalne. Olen kurb inimene, keda kummitavad mõtted, mis ei kao. Tean, et see on vale, aga ma ei suuda ennast peatada. Olen raskelt depressioonis ja olen aastaid olnud suitsidaalne.“
Siia tuleb lisada massimõrva kultuslik jumaldamine: „Sandy Hook oli minu lemmik, ma arvan. See paelus mind. Mulle meeldib, kui lapsi tulistatakse, mulle meeldib näha neid tükeldatuna,“ ja samas vaimus edasi: „Ma olen täiesti lummatud ühest mehest: Adam Lanzast.“ Adam Lanza oli 2012. aasta Sandy Hooki algkooli tulistamise toimepanija, kes tappis 20 last ja 6 täiskasvanut enne enesetappu.
Adam Lanza mõrvamotiivid olid keeruka kombinatsiooni tulemus: vaimsed häired (Asperger, OKH, depressioon), kinnisidee massitulistamistega, viha ühiskonna ja kultuuri vastu, sotsiaalne isolatsioon ja suitsiidne mõtteviis. Ta ei järginud selget ideoloogiat, vaid tema teod näivad olevat ajendatud isiklikust frustratsioonist.
Kui asperger kõrvale jätta ning täpsustada, et viha ühiskonna vastu tulenes läbikukkunud transutoopiast, siis on meil käes kena komplekt Westmani mõrvamotiive. Kõike seda võib igaüks meist Westmani manifestist välja lugeda. Kahju, et politseiülematele ja Tartu ajakirjanikele pole seda annet antud. Tuleb anda õppetund.
Kuid lahkume nüüd juba vastikuks läinud manifestist, Trumpi- ja juudiviha ning venekeelsed karjed: „Я террорист“ („Ma olen terrorist“), „убей себя“ („Tapa ennast“), „кто я?“ („Kes ma olen?“), „когда это закончится?“ („Millal see lõpeb?“), „помоги мне!“ („Aita mind!“), „я не хочу“ („Ma ei taha“) ei lisa naha all sebivatele sitikatele midagi olulist.
Mätsige kinni või vaikige maha, aga asi on minu jaoks selge. Oli ameerikamaal üks hulluke. Isa oli tal luuraja, ema aga liberaal. Nii ei saanudki teismeline vaimuhaige ravi, vaid pandi ideoloogilise sooväänamise projekti vedama. Ilusat tüdrukut aga jorsist mitte kuidagi välja ei tulnud. Lõpuks jõudis kurb tõde talle kohale – on ikka kole küll.
Tablette ei antud, süste ei tehtud. Antidepressandid, mida kõigile sisse söödetakse, ilmselt ei aidanud? Paha vaimuhaigus läks iga päevaga hullemaks. Satanistliku agitatsiooni mõjul haaras pooletoobine relva ja kukkus kirikus laste pihta põmmutama ja tegi ka endale otsa peale. Laipa nägemata on raske öelda, kas asi ole vaeva väärt, ehk läks ilusamaks, aga võibolla ei läinud ka.
Minneapolise missamõrv on kohutav ja õpetlik näide, milleni viib globalistide-satanistide perversne laste seksualiseerimise- ja ärakasutamise poliitika. See ei ole lihtsalt pedofiilne väärastumine, see on läbinisti inimvaenulik eksperiment, mille all kannatavad vaimupuudega lapsed ja kui laibad kokku lugeda, siis terve ühiskond.
Lõppegu transluulud! Ei mingit toetust seksuaalaferistidele! Transseksualismi valeprohvetite vastu tuleb otsustavalt võidelda ka kohalike omavalitsuste valimistel. Massimõrvad tuleb välistada eos.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 29.08.2025
