Läänemaailm ei õpi oma vigadest üldse: massimigratsiooni tagajärgedega maadleval Saksamaal tahetakse aina uusi võõrtöökäsi juurde tuua. Mitte keegi ei taha lõpetada surnud ringi, kus miljonid migrandid ei anna piisavalt väärtust ja seda üritatakse uute miljonitega parandada, selle asemel et katsuda arendada neid elualasid, kus saab vähema inimtööjõuga hakkama või siis luua majandus, mis baseerub olemasolevatele võimalustele.
Saksamaa alustas migrantide sissevedamist juba 1970. aastatel, mil riiki lubati tulla türklastel. Asi läks käest siis, kui võõrtöölistel lubati kaasa tuua pered, kes Ida kultuuriruumis on mehe ülalpeetavad. Kuna türgi mehed ei suutnud peret ära toita, võeti pereliikmed riigi sotsiaalabile, mis tõstis sisserännet kõvasti, tuldi ju hea kinnimakstud elu peale. Kuna sotsiaalsüsteem ei suuda neid ülalpidada, toodi üha uusi töökäsi, aga need tõid kaasa üha enam sotsiaalabi vajajaid… tekkis surnud ring.
Saksamaa aga leiab, et toome aina juurde, ehk kunagi saab ikka neid piisavalt… Samas kasvavad riigis massimigratsioonist tekkinud pinged.
Reas lääneriikides toimib veel ka see, et migrantide teise ja kolmanda põlvkonna seas väheneb laste arv kiiresti ja nii ei taastooda nemadki enam tööjõudu ning elanikkond vananeb ka migratsiooni soodustava poliitikaga edasi, ehkki vähem.
Eesti ettevõtlus on muide samal teel.
AFP ja BNS: “Kroonilise tööjõunappuse käes vaevlev Saksamaa suurendab järgmisel aastal 10 protsendi võrra tööviisade andmist kolmandate riikide kodanikele, teatas pühapäeval valitsus.
Saksamaal on 1,34 miljonit vakantset töökohta. Järgmisel aastal antakse välja 200 000 tööviisat, ütles valitsus avalduses.
Kolmandate riikide üliõpilasviisade arv kasvas 20 protsenti, praktikaviisade arv on kahekordistunud ning välismaiste kutsekvalifikatsioonide tunnustamine on kasvanud ligi 50 protsenti, lisati avalduses.
“Me teeme tööd, et meelitada oskustöölisi ja professionaale, keda meie majandus on hädasti vajanud aastaid,” ütles siseminister Nancy Faeser.
Kanada eeskujul kasutusele võetud uus punktisüsteem tähendab seda, et välismaalastel, kes ei ole mõne Euroopa Liidu riigi kodanik, on lihtsam siseneda Saksa tööjõuturule ja tuua kaasa ka oma perekond. Punktide saamisel on esmatähtis saksa keele oskus, tööalane kogemus ja vanus.
Vananeva elanikkonnaga Saksamaal tuleb minna reformidega veelgi kaugemale, ütles välisminister Annalena Baerbock.
Tööjõunappus räsib selliseid tähtsaid valdkondi nagu tervishoid, teenused ja tehnoloogia. Immigratsioon on aga riigis kuum ja lõhestav teema.
Viimase viie aastaga on Saksamaa tööhõive kasvanud 1,6 miljoni inimese võrra, 89 protsenti neist on välismaalased. Ilma välismaalasteta oleks tööhõive 2023. aastal langenud.”
