Kui oma natsliku mineviku tõttu maadligi pekstud sakslased on pikki aastakümneid lasknud oma maa võõrastest kultuuridest tulijatel täis valguda, siis üha sagenevad noarünnakud, mis kujutavad juhuslike inimeste hakkimist terariistaga mõne vihase sisserändaja poolt, on Saksa ühiskonna äratanud.
ERR vahendab: “Saksamaa Baieri liidumaa peaminister, paremtsentristliku Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) esimees Markus Söder ütles, et Saksamaa peab radikaalselt muutma oma rändepoliitikat ja varjupaigaseadust, kuna need ei sobi enam praeguses olukorras.
“Meil peab olema võimalus saata tagasi kõik need, kes asuvad Saksamaal, aga kellel ei ole ilmselgelt õigust [rahvusvahelisele] kaitsele. Näiteks seetõttu, et nad on juba saabunud turvalisest kolmandast riigist,” ütles ta usutluses väljaandele Welt am Sonntag.
Söderi hinnangul on föderaalvõimude hiljuti väljakuulutatud meetmed rände- ja asüülinõuete karmistamiseks ebapiisavad.
Baieri peaminister avaldas ka toetust ideele sõlmida kahepoolsete repatrieerimislepingute sõlmimist kolmandate riikidega ja väljasaatmiseks ohutuks peetavate riikide nimekirja laiendamist.
Samas seadis ta kahtluse alla senise põhiseadusliku varjupaigaõiguse andmise tava, öeldes, et Saksamaa peaks saama otsustada, kes meie riiki tuleb. “Ja igal inimesel pole selleks õigust,” lisas ta.
Sel nädalal saatsid Saksa julgeolekuasutused esimest korda viimase kolme aasta jooksul Afganistani tagasi kuritegudes süüdi mõistetud afgaane.
Saksamaa föderaalvalitsus teatas ka varjupaigapoliitika üldisest karmistamisest, suurendades kontrolli ja väljasaatmist, kuna viimasel ajal on sagenenud juhtumid, kus varjupaigataotlejad on rünnanud inimesi.
Saksamaa idapoolsetes liidumaades on lähiajal oodata valimisi, kus peaks suurt edu saavutama immigratsioonivastane partei Alternatiiv Saksamaale (AfD).”
Saksamaa alustas liberaalse rändepoliitikaga 1970. aastatel, mil riiki lasti palju türklastest võõrtöölisi, kuid katastroofiliseks muutus olukord pärast 2015. aastat, kui kantsler Angela Merkel kutsus kõiki Saksamaale ning Süüria rändelainega saabus aastaga miljon inimest.
