Iga uue tuulepargi ja päikeseenergia süsteemiga muutub varustuskindlus hapramaks, kui usaldusväärsed ja juhitavad elektrijaamad on jätkuvalt välja lülitatud.
Saksamaa Võrguagentuur eeldab, et 2031. aastaks suletakse kõik kivisöel ja pruunsöel töötavad elektrijaamad. Seejärel, tuuleta aegadel – vähemalt kolmandik töötundidest aastas – ja talvel päikesekiirguse puudumisel, pole elektrienergia tarnimine Saksamaal enam tagatud.
Kuna liiduvalitsus jätkab vankumatult taastuvenergia ohjeldamatut laiendamist ja söeküttel töötavate elektrijaamade finantskoormuse tõstmist CO2 hindade tõusu tõttu, on varustuskindluse kokkuvarisemine Saksamaal 2030. aastaks ettenähtav. Eeldatava CO2 hinnaga 120 eurot/t CO2 ei saa söeküttel töötavate elektrijaamade operaatorid enam oma süsteeme ökonoomselt käitada.
Isegi föderaalne võrguagentuur, mida juhib roheliste partei liige Klaus Müller, väidab oma varustuskindluse aruandes: „Saksamaa varustuskindlus on tagatud, kui 2035. aastaks ehitatakse täiendavaid kontrollitavaid võimsusi 22 400 MW (sihtstsenaarium) kuni 35 500 MW (edasilükatud energiaüleminek)“. Juba 2030. aastal on puudujääk 17 000–21 000 MW. See on 40 gaasielektrijaama 2030. aastaks ja kokku 70 gaasielektrijaama 2035. aastaks.
Neid gaasielektrijaamu ei saa järgmise 5 aasta jooksul kuidagi ehitada. Maailmas on sisuliselt kolm gaasiturbiinide tootjat: Siemens Energy (24% turuosa), GE Vernova (25%) ja Mitsubishi (22%), kelle turuosa on üle 70%. Need tootjad on 2030. aastaks täielikult broneeritud.
Sellel plahvatuslikul arengul on kaks peamist põhjust. Ühelt poolt ehitatakse ainuüksi USA-s 2028. aastaks 50 gaasielektrijaama, mis usaldusväärselt teenindavad uute andmekeskuste tohutuid vajadusi. Teisest küljest kasvab arengumaades gaasielektrijaamade vajadus, et rahuldada sealset energiavajadust. Ainuüksi Vietnam soovib 2030. aastaks 22 gaasielektrijaama võimsusega 22 000 MW.
Gaasiturbiinide hinnad on praegu kolm korda kõrgemad kui tõusnud. Parimal juhul saaks Saksamaa gaasiturbiine arengumaadest veelgi kõrgemate hindadega ümber suunata. See tähendab siis, et Vietnam, Indoneesia või Pakistan pöörduvad söe poole. Üldiste maailma heitkoguste osas ei võida midagi, kui Saksamaa asendab oma söeküttel töötavad elektrijaamad gaasielektrijaamadega.
Aga kes ootabki Saksamaalt realistlikku ja läbimõeldud energiapoliitikat? Samal ajal kui teised riigid katavad oma majanduskasvu gaasielektrijaamadega, siis… Saksamaa föderaalvalitsus soovib vaid äärmiselt kõrgete kuludega kindlustada energiaülemineku valet teed. Selle rahastamiseks soovib Merzi valitsus toetuda endise föderaalministri Habecki ettepanekule ja lisada elektrienergia erimaksule kuni 2 senti/kWh. Kaheliikmelise leibkonna jaoks on see 80 eurot aastas, kuid töötleva tööstuse jaoks on see maks globaalses konkurentsis veel üks ebasoodne olukord.
Föderaalne Võrguagentuur plaanib edasist survet Saksamaa tööstuse hävitamiseks
Föderaalne Võrguagentuur on juba avaldanud hiljutise varustuskindluse aruande. On märgitud, et see jätkab vana Habecki plaani elluviimist, mille kohaselt tööstusest saab ebaõnnestunud energiapoliitika suurim ohver. Energiamahukas tööstus arvas, et see absurdne plaan lükati kõrvale, kui rohelised föderaalvalitsusest lahkusid. Kuid rohelised peategelased kõrgemates föderaalasutustes, siin Klaus Müller föderaalse Võrguagentuuri juhina, seadsid katastroofisuuna.
Müller ja föderaalne võrguagentuur töötavad projekti AgNES (üldiste võrgutasude määramise konsultatsioonimenetlus) raames ning karistavad jätkuvalt 560 Saksamaa ettevõtet, kes toodavad täisvõimsusel ööpäevaringselt, 24 tundi ööpäevas, 7 päeva nädalas, kui nad võtavad elektrit võrgust ühtlaselt ja eelistavad seda, kui nad kujundavad oma tootmise vastavalt tuulele ja ilmale.
Need keemia-, metalli-, paberi-, klaasi- ja toiduainetööstuse ettevõtted on seni saanud nn lintkoormuse soodustust võrgu ühtlase kasutamise tõttu. See 1,42 miljardi euro suurune soodustus, mis nüüd tühistatakse, on põhitööstuse jaoks ülioluline. See kehtib eriti juhul, kui – nagu on ette näha – võrgukulud tõusevad energiaülemineku võrgu laiendamise tõttu massiliselt: 7 senti/kWh tööstusele ja 20 (!)€ct/kWh eramajapidamistele. Need numbrid arvutati hiljuti Kölni Ülikooli Energiaökonoomika Instituudi poolt. See hävitaks tööstuse jäänused ja teeniks majapidamistelt raha enam kui 50% elektrihinna tõusuga.
Vase või klaasi tootmist, aga ka andmekeskusi ei saa käitada katkestustega. Ligikaudu kolmandik elektrist kulub metallitööstuses ainuüksi keskkonnakaitsesüsteemide, st heitgaaside puhastus- ja reoveesüsteemide käitamiseks. Kas elektrostaatilised filtrid tuleks välja lülitada, kui päike ei paista? Föderaalne Võrguagentuur tunnistab nüüd oma absurdse plaani nõrka kohta ja pakub välja idee, et tööstusettevõtted võiksid paigaldada akusid, et voolu kõikumist ühtlasemaks muuta.
Seega: kuna poliitikud on lubanud töökindlatel elektrijaamadel rivist välja minna ning päikese- ja tuuleelektrijaamad, mis on vabastatud igasugustest võrgu rahastamiskuludest, varustavad ainult ebausaldusväärset elektrit, kas tööstusettevõte peab investeerima sadu miljoneid eurosid akudesse, et ehitada oma töökindel elektrivarustus? Nagu kaalium- ja soolatööstuse juht FAZ-ile antud intervjuus õigesti ütles: „Kapitaliturul küsitakse meilt aeg-ajalt, kas me oleme hullud, kuna toodame Saksamaal.“
Hullus on Saksamaa energiapoliitika nimi, mida Robert Habecki rohelised paladinid viivad kibeda lõpuni ellu. Föderaalne Võrguagentuur on föderaalse majandusministeeriumi allasutus. Kui kaua tahab majandusminister Katharina Reiche vaadata, kuidas hr Müller saab Saksamaa tööstuse hävitamiseks rohkem kirstunaelu lüüa? Kui kaua saab rahandusminister teisele poole vaadata, kui tema kantsleri ametiajal ohverdatakse Saksamaa tööstus energiaülemineku rohelisel altaril?
10 aastat Pariisi lepingut – söe, nafta ja gaasi tarbimine kasvab jätkuvalt kogu maailmas
Just õigeks ajaks, Brasiilia kliimakonverentsiks teeb Stockholmi Keskkonnainstituut kainestava kokkuvõtte: väljaspool Saksamaad ja Euroopat ei pea peaaegu ükski riik Pariisi lepingu lubadustest kinni. 195 allakirjutanud riigist esitas määratud kuupäeval, 10. veebruaril 2025, aruande vaid 15. Pärast septembris antud armuaega oli neid riike vaid 70.
Riikide huvi kliimapoliitika vastu ei tundu enam eriti suur olevat. Kliimaalarmistide jaoks on hirmutav tõde see, et enamik riike teatas jätkuvalt söe, nafta ja gaasi kasutamise suurenemisest. Aruanded näitavad 2030. aastaks 30% suurenemist ülemaailmses söe tarbimises, 25% suurenemist nafta tarbimises ja 40% suurenemist gaasi tarbimises võrreldes 2015. aastaga.
Valitsustevaheline kliimamuutuste paneel lootis vähendada globaalset CO2 heidet 2030. aastaks 45% võrreldes 2010. aastaga, kuid nüüd see jätkuvalt kasvab. CO2 arvud ei arvesta veel USA lahkumist Pariisi kliimakokkuleppest.
India paiskab sel kümnendil õhku 25% rohkem CO2, kuna 70% elektrist pärineb söest. Hiina majanduskasv jätkub samuti kuni 2030. aastani. Uues viieaastases plaanis on endiselt plaanis sadu söeküttel töötavaid elektrijaamu.
Fritz Vahrenholt
Allikas: reitschuster.de
