Rootsi riigi hukutas vasakpoolsete pikaaegne võimulolek, kui riiki ja heaoluühiskonda lasti arvukalt teistest kultuuridest sisserändajaid, kes nüüd seal relvadega arveid klaarivad. Mõne aasta eest võimule tulnud konservatiivne valitsus võttis kursi küll sisserände piiramisele, kuid tundub, et nendegi poliitika võib läbi kukkuda.
Alljärgnev uudis näitab, et Rootsi ei kavatse ise konservatiivsemaks muutuda, vaid seab sisserände tingimuseks niinimetatud liberaalsete uusväärtuste omaksvõtmise. Ehk siis nõutakse sisserändajatelt homo-, abordi- ja soomuutmise armastamist.
Pange tähele lauset: “Kümme aastat on liiga pikk aeg. See on terve põlvkond tüdrukuid, kes ei saa ise valida, keda armastada, või poisse, kes ei saa kapist välja tulla,” sõnas Mohamsson. See näitab, et ka tänane Rootsi ei pea oluliseks mitte rootsi ühiskonna kristlikku tausta, vaid homoseksualismi.
Kui Euroopa riigid tahavad võõraid tõesti ühiskonda integreerida, siis sobib selleks on klassikaline läänelik demokraatia, kus põhirõhk on kodanikuvabadustel ja peamistel inimõigustel, mitte aga “uusväärtustel”, mis põhinevad inimeste nõrkustel, kapriisidel, pahedel ja perverssustel.
Kui läänelik demokraatia tähendas veel ühiskonda, mis valitses enne 1960-1970. aastate “seksuaalrevolutsioone”, siis integreerusid migrandid paremini. Tõsi küll, siis polnud veel suuri migrandikogukondi, mis soodustavad kodumaa tavade järgi elamist.
Ameeriklased aga kaotasid Afganistani sellepärast, et nad ei viinud sinna mitte Lääne demokraatiat selle klassikalises variandis, vaid pakkusid konservatiivsele ühiskonnale “läänelikkuse” sildi homoseksuaalsust, soomuutmist ja aborte.
Rootsi uus eksperiment võiks õnnestuda siis, kui immigrandid tõesti piiril või pagulaskeskuses tunnistaks, et kui lapspruute sellel maal olla ei tohi, siis ma sellele maale ei tule. Paraku õpivad migrandid internetiajastul täpselt selgeks, mida migratsiooniametis öelda, et riigis varjupaika saada. Meediast käis läbi juhus, kus üks migrant esitas tervelt kolmes Euroopa riigis varjupaigataotluse erinevate ettekäänete all ja vaid Norras väitis ta, et teda kiustati kodumaal homoseksuaalsuse pärast.
Rootsi algatus on formaalne ja teades riigi “sallivat” õhkkonda, valetavad migrandid ennast maale sisse ja kuna sealsed migrandikogukonnad on juba ülisuured, siis saavad nad seal kodumaa “väärtuste” järgi edasi elada, no-go-tsoonidesse valitsuste võim enam ei ulatu.
Rootsi näeb peagi ilmselt taas ühe eksperimendi läbikukkumist. Võib-olla oleks see edukas, kui meesmigrantidelt nõutaks vaid seda, et nad austaksid naisi kui inimesi, mitte aga seda, et nad tunnistaksid kohe naiste õigust sugu muuta või lesbiks hakata.
Kõige parem oleks Rootsile mõistagi massimigratsiooni kohene lõpetamine, aga tundub, et seda ei tehta, vaid Lähis-Ida klannimaffiale tahetakse granaadi asemel vikerkaarelipuke pihku suruda.
STOCKHOLM, 6. juuli, AFP-BNS – Rootsil on kavas hakata uurima sisserändajate väärtushinnanguid, et neid paremini riigi edumeelsesse ja liberaalsesse ühiskonda lõimida, ütles pühapäeval uus integratsiooniminister.
Rootsi parempoolne valitsus tuli 2022. aastal võimule parempopulistliku erakonna Rootsi Demokraadid toel, lubades muu hulgas karmistada immigratsioonipoliitikat ja parandada sisserändajate lõimumist.
Nädala eest valitsusremondi käigus ametisse nimetatud integratsiooniminister Simona Mohamsson ütles, et Rootsi ilmalik ja mittepatriarhaalne ühiskond võib tekitada raskusi sisserändajaile, kes tulevad traditsioonilisematest ja konservatiivsematest riikidest.
“Me oleme äärmuslik riik, aga heas mõttes. Inimestel, kes liituvad meie ühiskonnaga, võib olla algul pisut keeruline orienteeruda,” ütles minister Rootsi juhtivale päevalehele Dagens Nyheter.
Maailma väärtuste uuringu (World Values Survey) küsitlused on näidanud, et osal äsja Rootsi saabunud sisserändajatest on kohalikest rootslastest erinevad vaated näiteks lahutusele, abielueelsele seksile, abordile ja homoseksuaalsusele.
Kümneaastase Rootsis elamisega nende väärtushinnangud muutunud ja hakkavad lähenema kohalike rootslaste omadele, näitab uuring.
“Kümme aastat on liiga pikk aeg. See on terve põlvkond tüdrukuid, kes ei saa ise valida, keda armastada, või poisse, kes ei saa kapist välja tulla,” sõnas Mohamsson.
Sel sügisel kävitatakse uuring, mille raames küsitletakse umbes 3000 inimest nende väärtushinnangute kohta, ütles minister. Poole vaadeldavate rühmast moodustavad rootsi taustaga ja poole “mittelääne” päritolu Rootsi elanikud. Tulemuste põhjal hakatakse edaspidi lõimumispoliitikat suunama.
Mohamssoni sõnul ei ole eesmärk muuta kellegi arvamusi, vaid seista Rootsis kehtivate väärtuste eest. Minister rõhutas Rootsi elukohaks valivad inimesed peavad püüdma ühiskonda sulanduda. “Rootsis elamine ei ole inimõigus,” ütles ta.
Rootsi on alates 1990. aastatest vastu võtnud palju põgenikke Afganistanist, Iraanist, Iraagist, Somaaliast, Süüriast ja endisest Jugoslaaviast.
Pärast 2015. aasta suurt rändelainet on nii vasak- kui parempoolsed Rootsi valitsused karmistanud varjupaigareegleid.
Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal umbes 20 protsenti Rootsi elanikest sündinud välismaal, 2000. aastal oli nende osakaal 11 protsenti.
Samal teemal Euroopa islamiseerub: moslemeid täis Saksa ühiskond hakkab naisi meestest eraldama
Pildike Rootsist näitab vastuolusid sealses ühiskonnas.
