Muldmetallid, mida kasutatakse rohepöördes tuule- ja päikeseenergia tehnoloogiates, on saamas saatuslikuks põlisrahvastele ning taas on tekkinud absurdne olukord: selleks, et väidetavalt Maa kliimat päästa, hävitatakse loodust ja traditsioonilist elulaadi.
Rootsi põlisrahvas saamid kardavad, et kaotavad oma elatise ja kultuuri, kui riigi põhjaosas asuvatel traditsioonilistel põhjapõtrade karjamaadel hakatakse kaevandama suurt haruldaste muldmetallide maardlat.
Haruldased muldmetallid on rohepöörde, sealhulgas elektrisõidukite akude tootmise jaoks hädavajalikud. 2023. aasta alguses Rootsis tehtud suur avastus ja 2024. aastal Norras leitud veelgi suurem maardla on andnud Euroopale lootust vähendada sõltuvust Hiinast. Selle Aasia riigi arvele langeb 92 protsenti maailma rafineeritud haruldaste muldmetallide toodangust ja 60 protsenti nende kaevandamisest.
Arktilises Kiruna linnas rajab Rootsi riiklik kaevandusettevõte LKAB ligi kilomeetri sügavusel maapinnast oma rauamaagikaevandusest kõrvalasuva Per Geijeri maardlani uuringutunnelit, et hinnata selle potentsiaali. Masinad liiguvad edasi viis meetrit päevas.
Kaevandus-eldorado väljavaade piirkonnas teeb saami põhjapõdrakasvatajatele muret. “Oleme tõesti üsna meeleheitel,” ütles põhjapõdrakasvataja ja Gabna saami kogukonna juht Lars-Marcus Kuhmunen.
“Me võime olla viimane põlvkond saame selles piirkonnas,” sõnas ta. Kiruna, lisas ta, “saab olema must laik kaardil”.
Kaalul on kogu nende elatis. Kavandatav kaevandus “tõkestab ainsa allesjäänud hooajalise rändetee, mis ühendab talve- ja suvekarjamaid”, selgitas Stockholmi Keskkonnainstituudi teadur Rasmus Klocker Larsen. “On oht, et inimesed on sunnitud põdrakasvatusest loobuma ning saami kombeid ja teadmisi ei anta edasi uutele põlvkondadele,” lisas ta.
Larsen viib praegu läbi uuringut saami maadel toimuvate kaevandusprojektide mõjust põlisrahva inimõigustele.
Kuhmuneni sõnul lõikaks haruldaste muldmetallide kaevandus kogukonna maa “pooleks”. “Siis ei saa me tegeleda oma traditsioonilise põhjapõdrakasvatusega, nagu oleme seda teinud 400–500 aastat.”
LKAB kinnitas, et ettevõte leiab saamidega lahenduse. Kuid saamide ja LKAB-i esindajad “ei räägi sama keelt”, väitis Kuhmunen.
Arutelud keerlevad alati rahalise hüvitise ümber, ütles ta. “Me ei taha raha,” rõhutas ta. “Me tahame, et meie kultuur ja põhjapõdrakasvatus edeneksid.” (AFP-BNS)
