in

Prantslased ajavad oma koloniaalpoliitika tagajärjed Uus-Kaledoonias hiinlaste ja venelaste süüks

Venemaa ja Hiina on praegu kogu maailmas eriti destruktiivse mõjuga ning neil saab ainult halba oodata, kuid mingil moel kasutab Prantsusmaa nende kahe riigi agressiivsust ära enda sigaduste kinnimätsimiseks.

BNS kirjutab: “Prantsuse valitsus usub, et rahutusi Uus-Kaledoonias on süvendanud Hiina ja Venemaa propaganda, kirjutas väljaanne The Times. Prantsusmaa president Emmanuel Macron lendas Vaikse ookeani saarestikule, et tegeleda mässuliikumiste ja kasvava välismõjuga.”

Kui on välispoliitikahuvilisi, kes on kursis Uus-Kaledoonia arengutega, siis nemad teavad, et tegu on niklisaarega, mille mullapõues peituvad maailma suurimad niklivarud pluss ohtralt teisigi metalle. Prantsusmaa koloniaalvõimu ajal aga on sinna rännanud ohtralt prantslasi, mistõttu melaneeslastest kanakad, kohalik põlisrahvas, on vähemusse jäänud.

Nii on Uus-Kaledoonia tuleviku üle korraldatud mitmeid referendumeid, aga iseseisvusmeelsed pole enamust saavutanud. See on tüüpiline kolonialismi tagajärg, mille eest Prantsusmaa vastutada ei taha. Muidu räägib Macron suure suuga igasuguste vähemuste kaitsest ja õigustab moslemite sissevedu Prantsusmaale, mis on riigi demograafilist olukorda kõvasti etniliste prantslaste kahjuks muutnud, kuid oma koloniaalvaldustes surub ta põlisrahvaste ülestõusud maha.

Kuigi venelased ja hiinlased võivad mässu vargsi õhutada, tõrjumaks Prantsusmaad Okeaanist välja, nagu teda tõrjutakse Lääne-Aafrikast, on kanakade rahutused Uus-Kaledoonial juba väga pika ajalooga.

Ka Mali ja kogu Barkhane piirkonna sõda on sisuliselt Prantsusmaa tekitatud. See sai alguse tuareegide ülestõusust Niigeris, kus Prantsuse kompaniid mürgitasid uraani kaevandades selle kõrberahva maa. Niamey mustade valitsus surus prantslaste toel tuareegide mässu maha, kuid nood jätkasid võitlust, mille on tänaseks üle võtnud islamistid.

Prantsusmaa poliitikas on ilmselge vastuolu: ühelt poolt turgutatakse “õnnetu Kolmanda maailma” massimigratsiooni Euroopasse, teisalt aga ollakse oma kolooniates endiselt raudse rusikaga peremehed. See, et Hiina ja Venemaa seda ära kasutavad, on õigupoolest isegi loomulik.

Uued Uudised