in

Praeguses pingelises julgeolekuolukorras juletakse “poliitiliselt mittekorrektselt” NATO 5. paragrahvi toimimises kahelda

Kui Eesti kaitsepoliitika on pikka aega orienteeritud loosungile, et NATO vihmavari kaitseb meid kindlalt, ja Reformierakonna valitsused on selle varjus kaitseväge ka aktiivselt relvitustanud, sealhulgas selle Ukrainale loovutamisega, siis nüüd on üha enam kuulda ka mõistuse häält koos ülestunnistustega, et olukord pole sugugi hea. Ilmselt on seda mõjutanud ka avalik arusaam, et pärast “külma sõja” lõppemist kaitsekulutused minimaalseks lasknud Euroopa on sõjaliselt kehvas seisus, mida tõestab ka tema mannetus Ukraina sõjalises toetamises.

Delfi kirjutab: “Ukraina suursaadik Ühendkuningriigis ja endine relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužnõi kritiseeris NATO artiklit 5, öeldes, et see säte ei tööta praktikas alati tõhusalt. „Balti riigid mõistavad, et tegelikku artiklit 5 ei ole olemas ja seda ei ole kunagi olnudki. Seda mõistab Poola, kuhu aeg-ajalt langevad meie või Venemaa raketid,“ ütles Zalužnõi kõneledes Lvivi üliõpilastele. „Rumeenia saab sellest samuti aru – nad lihtsalt vaikivad.””

Delfi lisab Zalužnõi kogemuse Rumeenia osas, kus ei juleta äraeksinud või Ukraina poolt ära eksitatud Vene rakette ja droone alla lasta, kuigi omal on kümneid hävitajaid – selle asemel riieldakse Ukrainaga.

Kahtlusi ütlevad välja paljud. Politoloog George Friedman kirjutab oma päevauudiste kokkuvõttes, et poolakatel oleks rünnaku korral vastupanuks relvastust üheks kuni kaheks nädalaks. Ometi on Poola juba mõnda aega pannud palju raha riigikaitsesse.

Friedman viitab Poola meedias ilmunud artiklile. “See on võimalik paljudes valdkondades, mitut tüüpi laskemoona puhul, kuid ei saa öelda, et meil oleks sama olukord igat tüüpi vahenditega,” ütles riikliku julgeolekubüroo juht kindral Dariusz Łukowski küsimusele, kas vastab tõele, et Poolal on laskemoona varu vaid 5 sõjapäevaks. “See sõltub sellest, millistest lahinguvahenditest me räägime, millise varustuse jaoks,” lisas Łukowski.

Riikliku julgeolekubüroo juht tõi välja, et Poola armees on endiselt segu vanast ja uuest varustusest ning laskemoona nappus puudutab peamiselt vananenud varustust. “Kõik need vahendid ja lahinguplatvormid, mida oleme viimastel aastatel relvajõududele andnud, on varustatud ka lahinguvahenditega (…). Sel juhul tundub olukord palju parem,” ütles Łukowski.

Kindralilt küsiti ka, kui kaua suudab Poola end liitlaste abi saabumiseni kaitsta. “Ma arvan, et sõltuvalt sellest, kuidas seda võitlust läbi viiakse, võiks seda kaitset läbi viia nädal või kaks praegusel varustuse tasemel,” ütles sõjaväeametnik. “Seda on raske hinnata, sest kõik sõltub olukorrast, mis võib tekkida kokkupuutel vaenlasega,” selgitas ta.

Riikliku julgeolekubüroo juht ütles, et Poolal on laskemoonapuuduse täiendamiseks palju mehhanisme. Łukowski viitas liitlase varude vahetamise programmidele. “Me loome potentsiaali iga päevaga.”

Viidates Poola kaitsevõimele, lisas Dariusz Łukowski, et Ukrainas käimasoleva sõja tõttu “oleme etapis, kus lükkame seda ohtu edasi ja loome potentsiaali päevast päeva”. “Loodame, et selle kahe-kolme aasta jooksul (…) taastame oma potentsiaali sellisel määral, et suudame reaalselt vastu seista Venemaa võimalikule agressioonile,” tõdes ta. Riikliku julgeolekubüroo juht ütles, et raha ülekandmine Ukrainale toimub ettevaatlikult.

Polsat News küsis ka, kas kui Venemaa ründab Balti riike, kas Poola tuleb neile NATO artikli 5 alusel appi? “Tuleb eeldada, et see nii läheb,” ütles kindral Łukowski ja lisas, et NATO liitlased on juba kokku leppinud konkreetsed plaanid, kuidas see peaks välja nägema. “See ei ole juhuslik reaktsioon seda tüüpi stsenaariumile,” ütles ta.

Kui juba Poola pole lähiaastatel sõjaks valmis, siis Lääne-Euroopa pole seda enam. Kui aga pole sõjalist võimsust, siis ei tööta ka NATO 5. paragrahv. Poola peab nädal-kaks vastu, aga Euroopa liitlased, kes peaks appi tulema, on sama kehvakesed – ainus reaalne sõjaline jõud on USA.

Ainus, kes kõike seda on Eestis julenud välja öelda, on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes on saanud selle eest ka palju sõimata. Ometigi on teada, et paremini kaitseb ohtudele silma vaatamine ja sellele vastavalt tegutsemine kui pea liiva alla peitmine.

Kõige tobedam ja suitsiidsem on endale sisendada, et oled kaitstud ning mitte vaadata tõele silma, kui kaitse polegi silnähtavalt nii efektiivne kui räägitakse.

Uued Uudised