Eesti on erinevatel ettekäänetel keeldunud Ukraina sõjaväekohuslasi kodumaale tagasi saatmast, teised riigid on otsustanud siiski sõdivat riiki selles küsimuses aidata.
Poola võib aidata mobilisatsiooniealisi mehi Ukrainasse tagasi saata, ütles neljapäeval kaitseminister.
Kolmandat aastat Venemaaga sõdival Ukrainal on võitlejatest puudus, Poolas on aga ÜRO andmetel kümneid tuhandeid mobilisatsioonieas Ukraina mehi.
Hiljuti võeti Ukrainas vastu mobilisatsiooniseadus, mis alandas sõttamineku iga ning karmistas karistusi kõrvalehoidmise eest.
Kolmapäeva õhtul andis Ukraina teada, et lõpetab osale välismaal elavatele mobilisatsioonieas meestele uute passide väljastamise. Peatatud on ka konsulaarteenused 18-60-aastastele välismaal elavatele meestele.
Poola kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysz ütles kolmapäeva õhtul, et Varssavi võib aidata mobilisatsioonieas mehi Ukrainasse tagasi saata.
“Me oleme juba ammu pakkunud, et võime aidata Ukraina poolel kindlustada, et inimesed, kellele kehtib sõjaväekohustus, läheksid Ukrainasse,” ütles ta telekanalile Polsat.
“Kõik on võimalik,” ütles ta vastuseks küsimusele, kas Varssavi nõustub, kui Kiiev palub vastavad inimesed Ukrainasse toimetada.
Pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aasta veebruaris põgenesid sajad tuhanded ukrainlased sõja eest kodumaalt, paljud jäid pidama naaberriiki Poola.
2024. aasta veebruari seisuga oli Poolas registreeritud 952 104 Ukraina põgenikku, neist 16 protsenti ehk 152 656 mobilisatsiooniealised mehed, näitavad ÜRO pagulasameti UNHCR andmed.
Leedu võtab välismaal elavate mobilisatsiooniealiste Ukraina meeste kohtlemisel Poolast eeskuju, ütles kaitseminister Laurynas Kasčiūnas pärast seda, kui naaberriigi kaitseminister Wladyslaw Kosiniak-Kamysh ütles, et Varssavi on valmis aitama Kiievil oma sõjaväeealisi mehi tagasi tuua.
“Kahtlemata läheb vaja siseministeeriumi seisukohta, aga ma arvan, et suund on õige,” ütles Leedu kaitseminister neljapäeval ajakirjanikele. “Ootame, äkki nad pakuvad välja Leedule sobiva variandi.”
Tema sõnul võiks Poola piirata ukrainlaste sotsiaaltoetusi, töölubade ja muude dokumentide väljastamist. Minister rõhutas aga, et ukrainlasi massiliselt kinni võtma ja riigist välja saatma ei hakata.
“Ukrainal napib tugevasti mobilisatsioonireservi – sõjaväeealistest kodanikke, kes on riigist lahkunud. See on ebaõiglane nende kodanike suhtes, kes võitlevad oma riigi eest,” ütles Kasčiūnas. “Leedus on selliseid inimesi vähe, on küll osa, aga see ei ole suur,” lisas ta.
Innustamaks välismaal elavaid sõjaväeteenistuse ealisi mehi kodumaale naasma, lõpetas Ukraina osale neist uute passide väljastamise. See tähendab, et mehed, keda see meede puudutab, ei saa Ukraina diplomaatilistelt välisesindustelt enam uusi passe.
Viimastel kuudel on Ukraina vägi, kes on venelastega võrreldes alarelvastatud ja -mehitatud, järk-järgult kaotanud positsioone Moskva väele, mis vallutas hiljuti riigi idaosas asuva Avdijivka ja rajab nüüd tugipunkte ümbritsevatesse küladesse.
Paljud ukrainlased olid Poolas ja Leedus juba enne sõja puhkemist. Nii ka Eestis, kuid siin pole riigil erilist ülevaadet meeste sõjaväekohuslusest, sest seda pole laussisserände puhul lihtsalt uuritud.
Ukrainasse naasmine ei tähenda meestele tingimata rinnet, Ukraina vajab mehi ka riigi toimimiseks tagalas.
EKRE on Eestis ainus poliitiline jõud, kes on võimalike desertööride kodumaale saatmist nõudnud, kõik teised räägivad küll suuri sõnu Ukraina toetamisest, kui on valmis inimesi Ukrainalt ära võtma. (BNS-UU)
