Omal ajal elektrimolekulide, idavedude ja huultelt lugemisega estraadirahvast hullutanud Kaja Kallas on osutunud kõrges ametis ja laias maailmas ülimalt populaarseks. Nii kui ta kuskil suu lahti teeb, nii talle ka solgiämber kaela kallatakse. Aga ta ei õpi, eriti raskelt lähevad füüsika ja ajalugu. Äsjast ilmarahvale peetud sõjaajaloo loengut peab Kaja kibedasti kahetsema.
Võttis siis Kaja sõna ja kukkus seletama, et venelastel ja hiinlastel pole Teise ilmasõja võitmisega midagi asja, tema jaoks oli see täiesti uus info. Ühesõnaga asiaadid valetavad, kohutavalt valetavad, aga et inimesed on puhta võhikud, ei loe ajaloo kohta raamatuid ega midagi, siis õnnestub pelmeeni- ja riisiõgijatel oma valeinfo ilusti maha müüa.
Hiinlased said muidugi kurjaks, venelased olid aga juba ammu enne välja vihastatud ning nende meeleolus midagi ei muutunud. Osundan: „Olin ASEANi tippkohtumisel ja miski tundus mulle huvitav. Venemaa pöördus Hiina poole ja ütles: „Meie, Venemaa ja Hiina, võitlesime koos Teises maailmasõjas, me võitsime Teise maailmasõja, me alistasime natsismi koos.“
Ja ma mõtlesin: „Olgu, see on midagi uut.“ Kui tead natuke ajalugu, siis tekib kohe peas palju küsimusi. Aga teate, tänapäeval loevad ja mäletavad inimesed ajalugu üha vähem, nii et kahjuks usuvad paljud selliseid narratiive.“
Eelnevat tekib õigustatud küsimus, kust saab nii hea ajaloohariduse? See on avalik info, Kaja Kallase haridustee on lühidalt järgmine:
Tallinna Lilleküla Gümnaasium (1984–1992): Kallas õppis siin põhikooli. See on Tallinnas asuv gümnaasium, kus ta omandas baasõppe.
Tallinna Inglise Kolledž (endine Tallinna 7. Keskkool, 1992–1995): Siin lõpetas ta keskkooli. See on prestiižne inglise keelele keskenduv kool Tallinnas.
Tartu Ülikool (1995–1999): Kallas õppis siin õigust ja lõpetas bakalaureusekraadiga (BA) õigusteaduses. See oli tema peamine ülikooliharidus, kus ta spetsialiseerus Euroopa õigusele.
Eesti Äriülikool (EBS) (2007–2010): Kallas alustas siin MBA (Master of Business Administration) õpinguid, kuid lõpetas 2010. aastal Executive MBA (EMBA) kraadiga majanduses. See oli täiendõpe, mis keskendus ärijuhtimisele ja majandusele. Lisaks muidugi akadeemilised ajalooköited, mida neelati vabal hetkel virnade viisi.
Juhuks kui kõik kooliõpetajad ei tea, olgu edastatud järgmised ajaloolised faktid:
Nõukogude Liit (Venemaa) kaotas Teises Ilmasõjas 8,8–10,7 miljonit sõdurit. Kõrgeim number Ida-Saksa rindel; hõlmab lahinguid, haigusi ja vangistusi. Kokku (sh tsiviilid) kuni 27 miljonit. Hiina kaotas 3,5 miljonit sõdurit Jaapaniga madistades; Hiina Rahvavabastussõda (1937–1945) oli pikk ja verine, sh tsiviilohvreid kuni 16 miljonit. Saksamaa kaotas 5,5 miljonit sõdurit Ida- ja Lääne rindel; hõlmab Wehrmachti ja SS-i kaotusi, pluss haigused ja vangistused. Kokku (sh tsiviilid) kuni 7,7 miljonit. Saksamaa ja Jaapan kaotasid sõja, Hiina ja Venemaa võitsid ränkadele kaotustele vaatamata.
Hiina välisministeerium teatas neljapäevases avalduses kõige selle kõrge hariduse ja euroopaliku ajalooekspertiisi peale, et Teise maailmasõja lõpu 80. aastapäeva tähistav sõjaväeparaad korraldati selleks, et „mäletada ajalugu ja hoida rahu“ parema tuleviku nimel, lükates tagasi Euroopa Komisjoni välisasjade kõrge esindaja Kaja Kallase märkused, kes nimetas osalevaid riike „autokraatlikuks liiduks“ ja väljakutseks rahvusvahelisele süsteemile.
Leebes toonis lisatakse, et Hiina rahva vastupanusõda Jaapani agressiooni vastu on oluline osa ülemaailmsest antifašistlikust sõjast ja rõhutatakse järgmist: Hiina ootab, et mõned EL-i riigid jätaksid kõrvale „ebausu ja ülbuse“ ning kutsus üles looma „õiget ajaloolist perspektiivi Teise maailmasõja kohta“ ja panustama „rahulikumasse ja stabiilsemasse maailma.“
Raske on midagi lisada ajalooõpikutele ja vabariigi põhiseadusele, kus räägitakse sisemisest ja välisest rahust. Võimalik, et Hiina poolt tabab euroliitu nüüd külmalt kaalutletud kättemaks. Kindlalt lubada muidugi ei julge. Õnneks on Euroopa ka ilma kõrvalise abita kokku varisemas, sest Kaja Kallase ja muude sarnaste koomikute juhtimisel elulootust ja tulevikuväljavaateid ei ole.
Samal teemal.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 08.09.2025
