Soome peavoolumeedias kobrutab USA valimistulemuste väljakuulutamisest saadik vasakpoolsete ja roheliste ahastavate kommentaaride voog. Selles osas sotsiaalmeediast, mida vastuvoolumeediaks võiks kutsuda, kohtab aga tervemõistuslikke ja realistlikke olukorrahinnanguid. Olukorda Eestis me teame hästi. Siin toon mõned iseloomulikud näited sugulasrahva maalt.
Ilta-Sanomat 06.11. tänavaküsitlus: Tuija Pekkanen, 70, Tampere, on jahmunud Trumpi võidust:
„Seni oli veel lootust, nüüd aga masendab tõesti. Olen isegi elanud USA-s ega taipa, miks seal sellise inimese poolt hääletatakse.“
Minja Koskela, värske Vasakliidu esimees 06.11. :
„Trumpi rassistlikud ütlemised on vaid üks märk sellest, kuidas naiste ja vähemuste seisund muutub halvemaks.“
Li Andersson, Vasakliidu eelmine esimees, 06.11.:
„Trump on ohtlik juht, ning tema suhtumine demokraatiasse ja inimõigustesse on ohtlik. Trump on autoritaarne ja demokraatiavastane. Seekord on ta veel ohtlikum kui oma eelmisel presidendiajal. Ta esindab samasugust paremäärmuslikku ja autoritaarset juhtmisstiili ja mõttelaadi kui näiteks Putin ja Orban.“
Helsingin Sanomat 7.11. Pekka Lintu:
„Kui Donald Trump tahab olla diktaator juba oma ametiaja esimesel päeval, siis selleks on eeldused olemas. Pikemaks ajaks ka.“
Helsingin Sanomat 8.11. Jarno Hartikainen – pealkiri: „EL ei tea tõesti, mida teha, kui ohustsenaarium Trumpist ja Putinist teoks saab.“
Facebookis on soomekeelne grupp, mida kutsutekse Oikeistofoorumi ehk Parempoolsete foorum. Seal kohtab sageli sõnaosavaid kommentaare poliitikasündmiste kohta. Sallivusvihkajate ahastust mõtestab 9. novembril postitatud kommentaaris lahti Eetu Uusikylä, kelle põhitegevuseks on praegu Jyväskylä ülikoolis väitekirja koostamine tuumaspektroskoopiast. Tema näeb olukorda nii:
„Vasakäärmuslased hüperventileerivad nüüd võidu Trumpi võidu pärast. Hirmutamine ja õudusporno levitamine on ka mõistetav, sest et meie läbinisti sotsialistiseerunud maal on sellele palju toetust.
Meie peavoolumeedia alahindas raskelt Trumpi võimalusi saavutada edu. See kärutas kaamerate ette kõikvõimalikke „asjatundjaid“ tema vaimset tervist analüüsima. Isegi kui Trump olekski tegelikult koletis ning tema retoorikast ja käitumisest oldaks mistahes arvamusel, siiski oleks igaühel mõistlik rahuneda ja järele mõelda – miks ta on juba teist korda valitud presidendi ülesandeid täitma? Miks ta on esimene vabariiklaste partei kandidaat uuel aastatuhandel, kes on üle kogu riigi saanud rohkem poolthääli kui vastaskandidaat?
Kui Li Anderssonide ja tema mõttekaaslaste tundepõhist hingeldamist uskuma jääda, siis on põhjused, miks Trump valiti, täiesti selged. 51% Ameerika rahvast tahtis presidendiks diktaatorit. Nad kõik on rumalad ega taipa, mis neile hea on. Rahvas tahab lahti saada demokraatiast ja hävitada inimõigused. Iga teine inimene USA-s on rassist ja toetab paremäärmuslasi.
Trumpi valimisel võis olla ka päris tõelisi põhjusi. Teda ei valitud ametisse seepärast, et ta kõigile meeldiks, vaid seepärast, et rahva enamus pidas teda paremaks kui vastaskandidaati. Mis selle põhjus võiks olla? Võib-olla see, et Biden oli presidendina läbi ajaloo erakordselt ebasoositud. Asepresidendiks olemine ei teinud Harrise stardipositsiooni kindlasti mitte kergemaks. Temast sai demokraatide kandidaat, kuna Biden oli sunnitud konkurentsist tagasi tõmbuma – mitte seetõttu, et ta oleks olnud parem kui Biden.
Abordiõiguse seljas ratsutamine võitu ei toonud, kuna president seda ei otsusta. Avalik woke-ideoloogia pealesurumine ja põlisväärtuste halvustamine kõnetab ainult väikesearvulist seltskonda. USA elanikud keskmiselt tunnevad rohkem huvi majanduse kui identiteedi küsimuste vastu. Trump kui edukas ärimees ja parempoolse majanduspoliitika pooldaja äratab oluliselt rohkem poolehoidu kui Harris, kes oskab majanduse kohendamiseks pakkuda ainult maksude tõstmist.
Kui mõni sõimab maailma kõige mõjuvõimsamat presidenti ja võrdleb teda Putini või Orbaniga, siis mina tahaksin selliste väidete toeks rohkem konkreetsust ning vähem tundeid ja kujutluspilte. Ma ei ole ei rohelistelt ega vasakpoolsetelt kuulnud ühtki näidet, kuidas Trump presidendina oleks kahjustanud demokraatiat või inimõigusi. Sõnavabadust ta igatahes pole puudutanud, kuigi diktaatoriks pürgiv valitseja teeks seda tavaliselt kõigepealt. Ta pole alustanud ka ühtki sõda, mis teeb temast ajaloolise presidendi USA-s.“
Mida peaks Soome kodanikel olema tegemist sellega, keda inimesed maakera kuklapoolel oma presidendiks valivad? Aga näe on, ja kuidas veel. Peavoolumeedia aga halab, kuidas ühiskond üha suurema lõhestatuse suunas areneb…
Paul Oja
