Donald Trumpi ei päästnud USA salateenistus. Asjaolu, et salateenistus lubas vintpüssiga relvastatud laskuri endisest presidendist 140-meetri kaugusele, on kas pahatahtlikkus või tohutu ebakompetentsus. Ilmselgelt oli laskuril piisavalt kontrollimatut ruumi, et liikuda positsioonile ja sooritada mitu sihitud lasku.
Piisas vaid 2 m/s tuulest, et 3,6-grammine kuul lendaks Trumpi otsaesisest mööda. USA endine president on täna elus ainuüksi tänu tuulele.
Uudisklipist on näha, et luureteenistuse snaiper on tekkinud olukorrast selgelt rabatud ning silm on sihikult maas, selle asemel et teha oma tööd tulistaja mahavõtmiseks. Ilmselgelt jälgisid nad tulistajat, kuid neile ei olnud antud juhist, et teha esimest lasku. Ainus positiivne tegevus oli ühe salateenistuse snaipri 500-meetri kaugune lask, millega tabati tulistaja, kuid seda alles siis, kui mõrvar oli juba teinud vähemalt 5 lasku, tabades Trumpi, tappes ühe inimese ja haavates mitut teist.
On selge, et ebaõnnestumine turvalise perimeetri põhitõdede osas oli kohmakas. Näis, et nad pole kunagi koos treeninud, sest kogu tegevus oleks pidanud olema autonoomne ja tõhus. Trumpil on õigus tema kaitsjate pädevuse tõsiselt kahtluse alla seada, sest nad kukkusid peaaegu igas mõttes läbi.
Vaadates asjaolusid, mis soosisid mõrvakatses kahtlustatavat Thomas Matthew Crooksi, on raske mõista, kuidas ta ebaõnnestus. Tundub, et peaaegu kõiki salateenistuse turvaprotokolli punkte eirati, võimaldades Crooksil hõlpsasti jõuda täiuslikule laskeasendile ja anda piisavalt aega poodiumi sihtimiseks.
Salateenistus peaks kindlustama kõik võimalikud snaipri positsioonid aegsasti enne isiku saabumist – see tähendab, et lähedal asuvad katused ja hooned peaksid olema turvatud nii isikulise kohalolekuga kui ka droonidega. Salateenistuse snaiprid aga viibisid ainult otse lava taga asuvas hoones.
Just see võimaldaski teisel pool põldu asuvasse hoonesse potentsiaalsel palgamõrvaril jultunult kohale sõita ja päevavalges püssiga katusele ronida. Tavaliselt kasutatakse ala kaitseks asukoha ettevalmistamisel traditsioonilisi “turvaringe”, mis ulatuvad sadade meetrite kui mitte kilomeetrite kaugusele.
Asjaolu, et Crooks suutis lavale nii lähedale jõuda, on mõeldamatu. Teine ebaõnnestumine oli lava lähedale paigutatavate vaateväljatakistuste puudumine. Salateenistus peaks püstitama tõkked, et blokeerida vaatevälja võimalikest sihtimise kohtadest. Ka seda ei tehtud.
Lõpetuseks vajab mainimist ka reageerimisaja puudumine. Tunnistajad väljaspool sündmust on teatanud, et nägid Thomas Crooksi püssiga hoone katusele ronimas vähemalt kolm minutit enne tulistamist. Nad väidavad, et üritasid tulutult hoiatada politseid ja salateenistuse agente.
Esindajatekoja järelevalvekomitee esimees James Comer on nõudnud salateenistuselt viivitamatuid vastuseid selle kohta, kuidas neil ei õnnestunud mõrvakatset ära hoida.
Allikas: Zero Hedge
