in

Kui Soome vallutatakse, mis tähtsus on siis enam Põhiseadusel?

Soomes on praegu jõudmas Eduskunna käsitlusse tagasisaatmisseaduse eelnõu, mis annaks piirivalvele õiguse illegaalsed riikitikkujad juba piiril tagasi saata, selmet nad kõik sisse lasta ning alustada pikka ja tihti tulutut protsessi, et kas neil ikka on õigust rahvusvahelisele kaitsele või mitte, kas nad ikka on pagulased või ei ole, ja mis siis teha, kui nad pärast eitavat otsust põrandaalustena edasi riiki jäävad. On selge, et kui rändlaste arv piisavalt kiiresti kasvab, siis ei jõua mingid instantsid nende vooga toime tulla, ja rahvusvahelistes seadustes vasakrohelise näpuga järge ajav riik oleks peagi tõsiste probleemide ees. Seadus tahetakse vastu võtta kiirkorras, mis eeldab Eduskunna heakskiitu 5/6 poolthäältega.

Käesoleva käsitluse esitan vestluse vormis.

20. juunil ilmunud Suomen Kuvalehti kaksiknumbris 25-26 on filosoofiaprofessor Thomas Wallgreni artikkel „Tagasisaatmisseadus oleks pöördepunkt“ (Käännytyslaki olisi taitekohta). Taustateabeks veel, et professor kuulub sotsiaaldemokraatlikku erakonda. Tsitaate sellest artiklist tähistan edaspidi autori nimega Wallgren.

Samal kuupäeval on netti üles riputatud Yle ajakirjaniku Justas Stasevskij ulatuslik reportaaž Poola-Valgevene piirilt. Sealt tsiteeritud lõike tähistan nimega Poola.

Enda mõttekilde ja kommentaare tähistan enda initsiaalidega PO.

Wallgren: „Kordame üle tõsiasjad. Esiteks. Inimõiguste ja õigusriigi austamine on Soome Põhiseaduse, Euroopa Liidu seaduste ja rahvusvaheliste seaduste tuum.

Teiseks. Õigusriigi tuum on selle ametlike määruste järjekindlus ja ennustatavus.

Kolmandaks. Meie riigi juhid on juba tsaarivõimu aegadest alates pidanud meie välis- ja julgeolekupoliitika alusena õigusriigipõhimõtteid, inimõigusi, võrdõiguslikkust ja demokraatiat.“

Poola: „Massilised organiseeritud piiriületajate vood algasid 2021. aastal. Tänavu maikuust alates on Poola pürginud taas hulganisti rändlasi. Aasta algusest arvates on Poola piiri püütud ebaseaduslikult ületada umbes 18 000 korda.“

Wallgren: „Neljandaks. Soome valitsus on 21. mail 2024 Eduskunnale üle andnud niinimetatud tagasisaatmisseaduse eelnõu, mis on vastuolus Soome Põhiseadusega, Euroopa Liidu seadustega ja rahvusvaheliste inimõigusi käsitlevate seadustega.

Olukord ajab hämmingusse: valitsus on andnud Eduskunnale heakskiitmiseks sellise seaduseelnõu, mis viib Soome tuumseaduste sekka inimõigusi riivava seaduse.

PO: Inimõigused on vasakpoolsete jaoks alati tähendanud kogu maailma embamist ja sallimist – välja arvatud enda kodumaa ja selle rahvas.

Poola: „Piirivalve kõneisik Katarzyna Zdanowicz räägib, et 2021. aastaga võrreldes on olukord tublisti muutunud. Paari aasta eest oli tulijate seas ka naisi ja lapsi, nüüd on tegemist 20-40 aastaste noorte meestega. Tulijad käituvad üha agressiivsemalt. Neil on ka relvi, millega nad meie piirikaitsjaid ähvardavad. Paari nädala eest pussitati üks piirivalvur piiril surnuks, vigastatud on teisigi.

Tulijaid mehi on Valgevenes isegi treenitud Poola piirivalvurite suhtes agressiivselt käituma. Neile antakse ka redeleid ja muid abivahendeid piiritõkete ületamiseks.“

PO: Vene rahvatarkuste seast leiame kõnekäänu: ükski pere pole ilma oma ebardita. Poolas, nagu igal pool mujalgi Euroopas, on teatud seltskond inimõigusaktiviste, kes topivad seljakotid täis veepudeleid ja muid esmatarbetarvikuid, ning siirduvad öösiti Białowieża metsa otsima neid rändlasi, kellel on mingil moel siiski õnnestunud üle piiri pääseda.

Poola: „Rühma juht Mariusz Kurnyta räägib, et tema rühm ei ole varem Poolas nii palju rändlasi näinud.

Peagi leiavad nad metsast umbes kümnemehelise rühma eritrealasi. Aktivistid seletavad tulijaile, kuidas käib turvapaiga taotlemine ja milliseid õigusi neil Poolas on.

Mariusz Kurnyta leiab, et tegu on inimestega üksikisikutena. Tema jaoks pole nad mingi hübriidoperatsioon.“

PO: Just sellist arusaama tahaksid Putin ja Lukašenka eurooplaste seas võimalikult rohkem näha.

Wallgren: „Uus selles olukorras on üha üldisemaks muutunud arusaam, et õigusriigi ja inimõiguste tühistamine tuleb kasuks Soome julgeolekule. Arvamusküsitlused näitavad, et piiripoliitikal, mis põhiõigustest ja õigusriigist väljagi ei tee, on rahva seas tugev toetus.“

PO: Soomes on nähtavasti üha rohkem inimesi, kelle jaoks enesealalhoiutung on väärtuste seas kõrgemal astmepulgal kui vasakideoloogiline kogu maailma sallimine.

Poola: „Mõned piirivööndis elavatest põllumeestest on kasutanud loovust kindlamate kaitsevahendite otsingul. Hiljuti levis sotsiaalmeedias video, kus Poola põllumees ehitab piirile sealägaga ülekallatud valli. Projekti taga on oletus, et sellisest tõkkest muslimid vaevalt erilise innuga üle hakkavad kippuma.“

PO: Professori mõttekäikudes on oma roll ka poliitilistel kaalutlustel, kuidas siis.

Wallgren: Võib aru saada, et mõneski erakonnas mõeldakse valitsuse seaduseelnõu toetamise peale, et tulevikus mitte valijate hääli kaotada.

PO: Ka rahva hirmutamine parempoolsusega kuulub asja juurde. Professor on piisavalt arukas, et lõpmatuseni kulunud natsikaardiga mitte otse lehvitama hakata, kuid vihje selles suunas on küllaltki läbipaistev.

Wallgren: „Ajaloost teame, et inimeste õigustatud kartustele ja julgeolekuigatsusele apelleerides on otsitud tuge pöördele autoritaarsuse suunas. Nende pettumuseks, kes rahvusliku julgeoleku nimel on valmis tingima õigusriigi ja inimõiguste toetamisest, märgin, et tulemuseks oleks siiski kogu maailma, mitte üksi Soome, julgeoleku nõrgenemine.“

PO: Üks küsimus austatud professorile. Kui vaenulik välisriik inimõigusi austava Soome vallutab, kui suur tähtsus on siis enam Soome Põhiseadusel?

Paul Oja