Riigikohus ei võtnud esmaspäeval menetlusse Olympic Entertainment Groupi endiste väikeaktsionäride määruskaebust. Sellega jäi jõusse Tallinna ringkonnakohtu lahend, mille järgi ei saa nad aktsiate sundülevõtmise eest täiendavat hüvitist.
Vaidluses vähemusaktsionäre esindanud vandeadvokaat Hannes Vallikivi nentis, et sellega on kaheksa aastat kestnud vaidlus läbi. „Kohtud on otsustanud ja mul ei ole vaidluse sisu kohta kommentaari,“ sõnas ta.
„Meil on kahju, et riigikohus otsustas kaasust mitte menetleda, kuid me austame kohtu otsust,“ lisas East Capitali nõukogu esimees Peter Elam Håkansson.
Vaidlus ulatub 2018. aastasse, mil investeerimisfirma Novalpina Capital omandas Olympicu üle kontrolli, pakkudes vabatahtliku ülevõtmispakkumise käigus aktsia eest 1,90 eurot. Hiljem võeti allesjäänud väikeaktsionäride aktsiad sundkorras üle hinnaga 1,40 eurot. Väikeaktsionärid pidasid seda liiga madalaks ja pöördusid kohtusse.
Harju maakohus määras 2024. aasta septembris õiglaseks hüvitiseks 1,90 eurot aktsia kohta. Tallinna ringkonnakohus tühistas tänavu veebruaris hüvitist suurendanud lahendi osa ning jättis väikeaktsionäride avaldused rahuldamata. Riigikohus vaidlust sisuliselt ei lahendanud, kuid kaebuse menetlusse võtmata jätmisega jäi ringkonnakohtu lahend jõusse.
Vaidluse keskmes olid ettevõtte väärtuse hindamisel kasutatud prognoosid. Väikeaktsionäride hinnangul tugines hindamine suuromaniku huvides koostatud liiga pessimistlikule äriplaanile. Muu hulgas vaidlustasid nad tulevaste rahavoogude diskonteerimisel kasutatud kõrge määra, mis vähendas ettevõtte arvestuslikku väärtust.
Ringkonnakohtu hinnangul puudus aga alus siduda sundülevõtmise hüvitis varasema vabatahtliku pakkumise hinnaga. Samuti ei olnud maakohtu tuvastatud asjaoludest kohtu hinnangul alust järeldada, et hindamisel kasutatud prognoosid õigustaksid hüvitise suurendamist.
Kaebajate seas olid muu hulgas East Capitali, Trigoni, Firebirdi ja Invesco investorid. Hüvitise suuruse küsimus puudutas lisaks kohtusse pöördunutele veel ligikaudu 1200 eraisikust väikeaktsionäri.
Trigoni fondijuht Mehis Raud sõnas mais Ärilehele, et ringkonnakohtu lahendi jõusse jäämine mõjuks Eesti kapitaliturule väga negatiivselt. Õiglaseks hüvitiseks pidas ta vähemalt 2,40 eurot aktsia kohta ehk hinda, mida ülevõtja oli maksnud osale investoritest sundülevõtmiseks vajaliku osaluse saavutamiseks.
East Capitali nõukogu esimees Peter Elam Håkansson tõstatas nüüd samuti küsimuse, kuidas mõjutab vaidluse tulemus usaldust Eesti kapitalituru vastu. Ta rõhutas, et sundülevõtmise korral pole investoril võimalik müügist keelduda. „Seetõttu peaks kehtima põhimõte, et hind määratakse sõltumatu ja läbipaistva protsessi käigus, mitte aktsiaid omandava osapoole esitatud eelduste alusel,“ sõnas ta.
Vallikivi hinnangul ei kaitse Eesti osaluste ülevõtmise regulatsioon investoreid piisavalt ei menetluse pikkuse ega ülevõtja määratud hinna kontrolli osas. „Seadusandja peaks selle olukorra üle vaatama. Soomest ja Rootsist on positiivsed näited olemas,“ märkis ta.
Ka Håkansson loodab, et kohtuasi annab tõuke arutelule, kuidas investorite kaitset tugevdada. „Eesti vajab tugevat kapitaliturgu, kus nii kodumaised kui ka välisinvestorid saavad olla kindlad, et vähemusaktsionäride õigused on kindlalt kaitstud.“
