Turismi on peetud majandusharuks, mis toob riikidele palju tulu, kuid selgub, et ka sellel on piirid – nimelt, kui turiste saab liiga palju, hakkavad kannatama kohalikud, seda eriti seetõttu, et elamispinnad suunatakse kõik turistidele.
ERR vahendab: “Ajaleht The Guardian kirjutab, et Hispaanias kasvavad massiturismi vastased meeleolud ning laupäeval toimub riigi lõunaosas asuvas Malaga linnas suur meeleavaldus. Protestiga peaksid liituma ka Granadast ja Sevillast pärit inimesed.
Malagas peaks laupäeval tänavatele jõudma mitu tuhat inimest. Granadast, Sevillast ja Cadizist pärit protestijad peaksid siis Malaga meeleavaldajatega ühinema. Kõik linnad asuvad Lõuna-Hispaanias, piirkond on turistide seas populaarne reisisihtkoht.
Rahulolematus ei piirdu vaid Lõuna-Hispaaniaga, massiturismi vastased protestid toimuvad ka teistes Vahemere äärsetes piirkondades. Hiljuti toimusid sarnased protestid Barcelonas, Kanaaridel ja Baleaaridel.
Sel aastal peaks Hispaaniat külastavate turistide arv ületama 100 miljoni inimese piiri. Riigis elab umbes 48 miljonit inimest. Tekkinud olukorra pärast on mures juba ka Hispaania turismitööstus, vahendas The Guardian.
Turismikeskustes elavad kohalikud inimesed kurdavad üha rohkem, et ei saa endale elamispinda lubada, kohalikud ettevõtted lähevad pankrotti. Kohalike inimeste raskused ohustavad nüüd turismitööstuse enda ärimudelit, kuna selles valdkonnas töötavad inimesed ei saa endale linnades enam üüripinda lubada. Paljud korterid on nüüd saadaval ainult selliste platvormide kaudu nagu Airbnb.
“Usume, et Malaga majanduse rajamine ühele sektorile pole jätkusuutlik ja seda tuleb muuta,” ütles Malaga üürnike ametiühingu juht Curro Machuca.
Sarnased probleemid on ka Granadas. Linnas asub ajalooline Albayzini kvartal, mis kuulub ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Selle kvartaliga seotud aktivist Olalla Luque Colmenero ütles, et kohalikud elanikud on piirkonna jaoks võtmetähtsusega.
“Maailmapärandi nimistusse kuulumine on väga tore. Kuid see ei puuduta ainult arhitektuuri, pärand on ka inimesed ja nende traditsioonid, see on sotsiaalne aspekt, millest me ilma jääme. Turismibuumi tõttu pole piirkonnas ühtegi maja, mida üürida. Turism on linna jaoks oluline, kuid see tõrjub inimesed oma kodudest välja,” ütles Olalla Luque Colmenero.
Barcelona pidi juba protestijate survele järele andma. Linnapea Jaume Collboni teatas hiljuti, et kavatseb 2029. aastaks teha lõpu korterite rentimisele turistidele, et leevendada nii eluasemeprobleemi Hispaania suuruselt teises linnas.”
Vähe on räägitud ka sellest, kuidas massimigratsioon on Lääne-Euroopas korterikriisi tekitanud – valitsused annavad migrantide majutamiseks ära kogu elamufondi, makstes sageli (isegi enamasti) maksumaksja kulul kinni sisserändajate elamiskulud. Hollandis, Iirimaal ja mitmel pool mujal kasvab vastuseis sisserändele ka seetõttu, et kohalikel ellu siirduvatel noortel pole võimalik oma kodu omandada, kõik potentsiaalsed (ja seejuures odavamad) pinnad on ära antud migrantidele.
Ka Hispaania “võõrustab” tohutut hulka sisserändajaid, kellele on mõistagi peavarju vaja. (ERR-UU)
