in

Gabrielius Landsbergis ütles välja selle, mida on ka Eesti võimupoliitika aastaid teinud: me loome vaid narratiivi, et võitleme

Johanna-Maria Lehtme nuttis Riigikogu ees Ukraina pärast, aga toimetas sinna annetatud rahad ikkagi “vasakule”. Peaminister Kaja Kallas sai Ukraina teemaga populaarseks ja kuulsaks, aga tema abikaasa osales Vene-äris. Sotsid ja Eesti 200 said annetusi ärimehelt, kelle partnerite seas on Vene oligarhid. Kaja Kallase ja Kristen Michali valitsused ei tee midagi, et siinsetest Ukraina sõjaväekohuslastest saaks rindemehed. Lauri Läänemetsa sotsid kaitsevad Vene kodanike õigust valida NATO riigi kohalikke võime. Võimupoliitika on ääretult kahekeelne.

Sama teeb tegelikult kogu läänemaailm, keda sunnib tegutsema pigem hirm Kremli invasiooni ees Ukrainast edasi Euroopa südamesse, kui tõeline soov sõdivat riiki aidata – muidu ei tuleks kaks ja pool aastat peale Venemaa agressiooni algust uudised nagu “MOSKVA, 29. august, AFP-BNS – Venemaa teatas neljapäeval taas kahe küla vallutamisest Ida-Ukrainas Donetski ja Luhanski oblastis. Vene väed vallutasid Donetski oblastis Pokrovski linnast 15 kilomeetri kaugusel asuva Mõkolajivka küla ja  Stelmahhivka asula Luhanski oblastis, väitis kaitseministeerium.”

BNS vahendab Vilniusest: “Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis arvustas läänt liiga aeglase abi pärast poolteist aastat Venemaa kallaletungiga võitlevale Ukrainale.

“Me loome narratiivi, loo, rääkides oma kodanikele, et võitleme selle eest, mis on hea, kuid abi andmisel on lugu mõnikord hoopis teistsugune,” ütles ta ajakirjanikele enne Euroopa Liidu välisministrite mitteametlikku kohtumist neljapäeval Brüsselis.

Kõrgetasemelisest diplomaatilisest kohtumisest võtab osa ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba, kes teavitab ministreid olukorrast rindel.

Kolmapäeva õhtul ründas Venemaa Harkivi, Tšerkassõ, Kirovohradi, Kiievi, Poltava, Dnipropetrovski, Hersoni, Sumõ ja Donetski oblastit. Ukraina õhujõudude teatel tulistati alla kaks Vene raketti ja 60 ründedrooni. See oli kolmas massrünnak Ukrainale sel nädalal.

“Peame endalt uuesti küsima, kas me ei ole mitte ise osa probleemist. Washingtoni lubatud Patrioti õhutõrjesüsteeme ei ole veel saabunud. Alates juunikuust ei ole tarnitud ühtegi uut laskemoona komplekti ja tarnitud hävitajatest F-16 on teenistusse astunud vaid mõni,“ ütles Leedu välisminister.

“Meie umbkaudsete hinnangute kohaselt võib Venemaa ühendusele (Euroopa Liidule – toim.) müüdavat gaasi ja naftat ning sellelt müügilt laekuvaid makse kasutada kuueks selliseks ainuüksi Ukraina vastu suunatud rünnakuks. Arvestades, et me ei osta ainult gaasi ja naftat… Seetõttu küsin uuesti, kas me oleme osa probleemist?” rõhutas ta.

Ministri sõnul selgus ukrainlastega peetud läbirääkimistel, et osa neile mullu lubatud abist antakse üle alles 2027. aastal.

Saksamaa plaan kärpida järgmisel aastal Ukrainale antavat sõjalist abi tekitab muret ka liitlaste seas. Saksamaa uusim eelarveplaan eraldab Ukrainale järgmisel aastal umbes neli miljardit eurot, võrreldes 2024. aasta kaheksa miljardilt euroga. Saksamaa on USA järel Ukrainale suuruselt teine ​​abiandja.

“Ukrainlased on mures, idatiib on mures, sest me kõik mõistame, et kui ukrainlased ei saa abi, mida neile lubati, on uks Putinile tegutsemise jätkamiseks valla,” ütles Landsbergis.”

Nii ongi näha kahekeelsust Ukraina osas nii Tallinnas kui ka teistes lääneriikide pealinnades. Kaja Kallase Ukraina-kampaania oli tegelikult sisutühi ja suunatud mainekujundusele – seda näitas teema soikumine Michali ametisse astudes ning ka Kaja Kallase läbikukkumine miljoni mürsu hankimisel Ukrainale. (BNS-UU)