Ei möödu enam nädalatki, kui keskmised, suured ja otse hiiglaslikud Euroopa autoriteedid kuskil suures toas kokku ei saaks ja järjekordset lollakat sõjaplaani ei hauduma ei hakkaks. Ehk õnnestub lõpuks ikke keegi ära ka tappa? Susserdati omajagu Pariisis ja Londonis, tehti valmis kohe päris kindel plaan minna Ukrainasse “rahu valvama”. Jutt kõlas täitsa lubaduse moodi.
Midagi aga ei juhtunud ja ei saanudki juhtuda, rahu Ukrainas ei ole ja ilmselt veel niipea ei tule, nii et puudub valvamise objekt. Seega tädikesed ja tädistunud onud vaatavad südamerahus kodus naabreid ja telekat edasi. Ikka parem kui mitte midagi. Ent kange tahtmine tõi kokku veel ühe ja mitte vähem ajaloolise eurooplaste suurkohtumise.
Sõjaasi ei edene, räägi kellega tahad ja nii ilusasti kui oskad, nii tuli veel kord Luxembourgi kamp kokku ajada ja teha veelgi suuremaid sõnu ja julgemaid ning avantüristlikumaid plaane. Alguses tundus tõesti, et nüüd läheb ilmtingimata madinaks ja viimased takistused sõjasõidu teelt on kõrvaldatud. Aga siis selgus, et Luxembourgi kohtumise juhatajaks on hakanud meilegi tuntud ELi välismaa asjade kõrge esindaja Kaja Kallas ning kohe tekkisid ka kahtlused ja kõhklused.
Kaja Kallas rõhutas oma kihutuskõnes kohe pressikonverentsi alguses, et “kõik liikmesriigid soovivad rahu”, kuid elajalik Sumõ rünnak tõestab, et survet tuleb avaldada Moskvale, mitte Kiievile, nii et need kaabakad lõpuks hakkaksid “tõsiselt läbi rääkima”. Millised on siis meetmed tibladele rahumeelse surve avaldamiseks?
Variante on lõputult, ministrid pakkusid välja, et pöörasesse raevu sattunud EL võiks ise osaleda Starmeri ja Macroni “tahtejõulise koalitsiooni” tapatalgute järgi lõhnavate julgeolekugarantiide dessandis, samuti niinimetatud “sõjaliste nõustajate” võimalikku lähetamist Ukrainasse juba enne relvarahu. Enne teeme ära, mis on vaja ära teha, rahu valvame võimalusel ja vajadusel hiljem või kuidagi nii.
Samuti arutas EL Nõukogu taas täiendava sõjalise abi andmist Kiievile niinimetatud “Kallase plaani” alusel, mis näeb ette kuni 40 miljardit eurot sel aastal. Kahe silma vahele jäi üks kõrvaline detail, nimelt see, et pappi pole. Plaan pidi algselt ELi juhtide poolt vastu võetama juba eelmisel kuul, kuid Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal vetostasid selle ootamatult “eelarvelistel põhjustel”. Milline häbematus! Tahtejõulisel koalitsioonil on siin omajagu selgitamist ja survestamist.
Kõva pressi paneb vantide peale ka see, kui Ukraina kiirendatud korras euroliitu võtta. Euroliitu kardab Putin nagu vanakurat välku. Teemaks tuli kõigi peatükkide avamine, mida see siis ka ei tähendaks. Pole ilmselt vaja lisada, et grupp kahjureid oli ka selle suurepärase idee vastu. Ungari oli muidugi kõige vastu, nagu alati, Muski tervitus talle Budapesti – veel ei ole kadunud Ida-Euroopa mehemeel.
Oli veel üks hea mõte, kuidas vantidel käsi väänata, kuid millegipärast vältis Kallas küsimusi Venemaa veeldatud maagaasile (LNG) sanktsioonide kehtestamise kohta – mis pole sugugi üllatav, arvestades seda, et Venemaa LNG eksport ELi on sõja algusest saadik rekordilisele tasemele jõudnud. Sinna see raha ongi läinud.
Umbes 90% kogumahust ostavad Prantsusmaa, Belgia ja Hispaania, kes on varem blokeerinud iga algatuse LNG sanktsioonide kehtestamiseks ja mis kahjustaks nende märkimisväärset re-ekspordi äri. Samas ei takista vene gaasi ostmine prantsuse konnagurmaane mingil kombel nende okkalise tahtejõu koalitsiooni teel.
See selleks, kuigi suur pakett on praegu tahaplaanile jäetud ning rahuvalvamine tehniliste probleemide rägastikku takerdunud, keskendus Kallas väiksemale algatusele tarnida kaks miljonit suurtükimürsku, väärtusega umbes 5 miljardit eurot, teatades, et kaks kolmandikku sellest summast on ELi liikmesriikide ja Norra poolt juba lubatud.
Hea mees kes lubabki, kutsun siinkohal kõik tahtejõulisi eestimaalasi ja oskusimmigrante üles Kaja Kallase mürsuprojektile raha lubama, lubage kasvõi sada euri, mina luban siinkohal kasvõi kakssada nelikümmend. Millestki ei ole kahju. Nii kui lotoga võidan, kohe kannan üle. Luba juba täna, muidu see Sumõ asi ei liigu edasi.
Järgmisel kuul peab Euroopa Nõukogu otsustama mitmete imearmsate algatuste üle, mida arutati Luxembourgis selsinatsel esmaspäeval, 14. aprillil. Küllap siis saadetakse pikalt nii suurem sõjaline abi, uued energiasanktsioonid, Ukraina kiirendatud liitumine ELiga kui ka ELi “sõjaliste nõustajate” lähetamine riiki. Läheb nagu läheb, aga kunagi ei tohi kaotada lootust, varem või hiljem õnnestub eurooplastel oma mõrvamõtted teostada.
Ükskord nad tapavad kellegi maha niikuinii.
Sven Sildnik,
Sisepaguluses 15.04.2025
