„Euroopa Liit on üks maailma vähimkorrumpeerunud piirkondi,“ kiitleb Euroopa Komisjon oma veebisaidil. Tõesti? Heitkem pilk EL-i organisatsioonile endale, mis – taas kord – on uue korruptsiooniskandaali keskmes.
Belgia politsei tegi märtsis haarangu enam kui 20 kohas Belgias ja Portugalis, et uurida väidetavat „aktiivset korruptsiooni Euroopa Parlamendis“, mis toimus Hiina tehnoloogiahiiglase Huawei kasuks, teatas Belgia föderaalprokuratuur. Läbiotsiti ka Huawei peamine lobibüroo Brüsselis ja Euroopa Parlamendi kontorid.
Hiina ettevõte, mis väidetavalt on seotud Hiina kommunistliku režiimiga, „maksis väidetavalt poliitikutele altkäemaksu, et toetada oma 5G laienemist Euroopas“, teatas Euractiv. Uurimine on ilmselt kestnud üle kahe aasta. See pole esimene koht Euroopas, kus võimud on uurinud Huaweiga seotud kontoreid ja poliitikuid. Eelmise aasta veebruaris tegid Prantsuse võimud haarangu Huawei kontoritesse Prantsusmaal väidetavate korruptsiooni- ja mõjuvõimu kuritarvitamise süüdistuste tõttu.
Kuigi Huawei on USA-s sisuliselt keelatud ja sulges kõik oma ametlikud ja otsesed lobitöö operatsioonid Washingtonis 2024. aasta alguses, on ettevõttel olnud vabadus oma mõjuvõimuga kauplema hakata ELis, kus see keelatud ei ole. Hiina mõjuvõim Euroopas on paljudes valdkondades juba tugevalt esindatud, mõjutades või korrupteerides eliiti kogu Euroopas, selgub Prantsusmaa tuntud sõjaväekolledži strateegilise uurimisinstituudi 2021. aasta oktoobri aruandest:
„Hiina Kommunistlik Partei on alati loonud sidemeid poliitikutega riikidest, kelle seisukohti või vähemalt kelle Hiina esindusi nad soovisid mõjutada. Need tavad olid osa ka Nõukogude Liidu aktiivsete meetmete repertuaarist ja kuuluvad selliste riikide tegevuste hulka.“
Hiljutine korruptsioon on seda tähelepanuväärsem, et ELi kõrgeim ametnik Euroopa Komisjonis – ELi valimata täidesaatvas organis – on ühemõtteliselt hoiatanud ELi Hiina mõjuvõimuga kauplejate eest. Politico teatas 2023. aasta mais:
„Peking on pikka aega suunanud Euroopa Liidu pihta propagandat, püüdes õõnestada Atlandi-ülest ühtsust ja edendada Pekingi vaadet maailma asjadele,“ ütles Tšehhi akadeemik ja välismõjude spetsialist Ivana Karásková, kes nõustab Euroopa Komisjoni asepresidenti Věra Jourovát.
„Küsimusele, millised mandri osad on Hiina mõju osas kõige vähem teadlikud, lisas ta: „Kogu Lääne-Euroopa ei jälgi seda.“ Ja ometi on juhtumeid, mis on nii ilmsed.’”
Belgia haarang toimus umbes kaks aastat pärast niinimetatud Qatargate’i: 2022. aasta detsembris paljastasid Belgia võimud Katari – ja teatud määral ka Maroko ja Mauritaania – poolt Euroopa Parlamendi liikmete altkäemaksu võtmise, kui nad tegid haarangu 20 aadressil Belgias ja Itaalias ning leidsid kohvritest ja mujalt 1,5 miljonit eurot sularaha, mis viis mitmete ELi kõrgete ametnike vahistamiseni: Eva Kaili, kes oli tollane Euroopa Parlamendi asepresident Kreekast, ja Antonio Panzeri, endine Itaalia Euroopa Parlamendi liige, kes iroonilisel kombel juhib valitsusvälist organisatsiooni nimega Fight Impunity, ning Niccolò Figà-Talamanca, valitsusvälise organisatsiooni No Peace Without Justice juht.
Selgus, et Katar oli neile ametnikele altkäemaksu andnud, et mõjutada ELi seadusandlust ja poliitikat enda kasuks, manipuleerides Euroopa Parlamendi otsustega. Panzeri oli Katarist altkäemaksu saanud alates 2019. aastast ja tunnistas, et ta oli taotlenud katarlastele viisavaba reisimist Euroopas, samas kui Panzeri sai väidetavalt… 200 000 eurot Mauritaania tolleaegselt presidendilt Mohamed Ould Abdel Azizilt riigi kehva maine parandamiseks, kus orjus on endiselt sügavalt juurdunud.
Nii valetas Euroopa Parlamendi asepresident Eva Kaili Katari heaks miljonite sularaha eest, et parandada riigi mainet kriitika valguses, mis puudutas 2022. aasta FIFA maailmameistrivõistluste korraldamise lubamist: “Mina üksi ütlesin, et Katar on töötajate õiguste eestvedaja, kaotades kafala ja kehtestades miinimumpalga.”
Politico teatas lekkinud failidest, mida 2023. aasta detsembris nimetati “Qatargate’i failideks”, järgmiselt: “Dokumentides kajastatud toimingute hulgas on mõned, millel on oluline mõju Euroopa Liidu toimimisele – näiteks kavatsus tühistada kuus parlamendi resolutsiooni, mis mõistsid hukka Katari inimõiguste olukorra, ja töö viisavaba reisimise lepingu sõlmimiseks Doha ja ELi vahel.”
„Kuid operatsioonid võisid olla ka tühised… iga eksemplar Katari-teemalisest ebameeldivast raamatust, mida parlamendist leida võis, oli usinalt „hävitatud”…
„Rohkem kui 300 teost, mille eest kahtlusalused said korralikku tasu. Väidetavalt saavutasid nad oma eesmärgid parlamendis töötavate kaasosaliste võrgustiku abil, keda nad toimikute kohaselt oma „sõduriteks” nimetasid.”
Katari intsident pole kaugeltki läbi. Kohtuprotsessid peaksid algama alles 2025. aasta lõpus. Seega on EL-il praegu käsil mitte ainult üks, vaid kaks suurt korruptsiooniskandaali.
Korruptsioon läheb otse tippu. Valimata Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen, kes on oma teisel ametiajal ametis ja kes manööverdas end sellele ametikohale pärast aastaid skandaalidest räsitud Saksamaa kaitseministrina töötamist, on ise uurimise all nn Pfizeri skandaali tõttu.
COVID-19 pandeemia ajal pidas von der Leyen isiklikult Pfizeri tegevjuhi Albert Bourlaga läbirääkimisi 20 miljardi euro suuruse tehingu üle, mis maksti ELi maksumaksja rahaga ja mille eesmärk oli 1,8 miljardi COVID-19 vaktsiinidoosi hankimine. Ta tegi seda üsna ebaregulaarselt, tekstisõnumite kaudu, kuid keeldus neid tekstisõnumeid parlamendi või avaliku kontrolli alla andmast ning väitis hiljem, et need on kadunud.
Alexander Fanta, ajakirjanik, kellele Euroopa Komisjon keeldus tekstisõnumitele juurdepääsu andmast, kirjutas: „Uuriva ajakirjanikuna esitasin ELi teabevabaduse seaduse alusel taotluse juurdepääsuks von der Leyeni ja Bourla vahel jagatud sõnumitele. Need sõnumid, kui need meil oleksid, võiksid anda olulist teavet selle kohta, kuidas vastuoluline elupäästev vaktsiinileping sõlmiti. Need võivad aidata ka vastata küsimustele, näiteks miks EList sai Pfizeri suurim klient, kuid väidetavalt maksis ta selle vaktsiinipartii eest palju kõrgemat hinda võrreldes esimese ostetud Covid-vaktsiinide osaga.
„Siin on kaalul ka suurem põhimõte: ELi kodanikel on õigus teada, mida nende nimel rahvatervisealase hädaolukorra ajal läbi räägiti. Kas leping hõlmas liiga paljude vaktsiinidooside ostmist fikseeritud hinnaga, ilma et pandeemia arenedes oleks võimalust seda läbi vaadata? Kas miljonid kallid süstid läksid raisku tingimuste tõttu, mille Bourla paanikaostjalt von der Leyenilt sai?
„Kuid komisjon keeldus sõnumite jagamise taotlusest, väites, et tekstid olid oma olemuselt lühiajalised ja ei kuulunud ELi teabevabaduse seaduse alla. Komisjoni salastatus oma kommunikatsiooni osas on nii rangelt kaitstud, et ta kaitseb nüüd oma keeldumist tekste ELi kohtus kättesaadavaks teha.“
Politico andmetel uurivad Euroopa Prokuratuuri uurijad von der Leyeni „avalike ülesannete täitmisse sekkumise, SMS-ide hävitamise, korruptsiooni ja huvide konflikti“ osas. Üks Euroopa kohtunik nimetas Euroopa Komisjoni salastatust „veidraks“.
Need on vaid korruptsioonijuhtumid, millest oleme kuulnud.
Korruptsioon ei piirdu ilmselgelt ainult ELi ebademokraatlike institutsioonidega. Suur osa Euroopa eliidist, sealhulgas poliitilised, akadeemilised, meedia- ja teised, on väidetavalt „ära ostetud“ ka riiklike osalejate, näiteks Hiina ja Katari poolt. Clive Hamiltoni ja Mareike Ohlbergi – raamatu „Hidden Hand: Exposing How the Chinese Communist Party is Reshaping the World“ autorite – sõnul „valmistab“ Hiina eliiti oma tahtmist täitma, eriti sellistes kohtades nagu Ühendkuningriik (kuigi pärast Brexitit ei ole see enam ELi liige), kus Hiina Kommunistlik Partei (HKP) on kasutanud võrgustikugruppi „48 Grupi Klubi“ eliitide, sealhulgas endiste valitsusministrite, endiste Suurbritannia suursaadikute Hiinas, juhtivate ärimeeste, suurte kultuuriasutuste direktorite ja professorite mõjutamiseks.
„Ükski grupp Suurbritannias ei naudi HKP juhtkonnaga rohkem lähedust ja usaldust kui 48 Grupi Klubi… [See] on end ehitanud Pekingi mõjuvõimu ja luureandmete kogumise võimsaimaks instrumendiks Ühendkuningriigis. Jõudes Suurbritannia poliitilise, äri-, meedia- ja ülikoolieliidi kõrgeimate astmeteni, mängib klubi otsustavat rolli Briti suhtumise kujundamisel Hiinasse… edendades entusiastlikult KKP huve Ühendkuningriigis.“
Katar ei ole mitte ainult ostnud ja investeerinud suurtesse Euroopa kinnisvaramajja, vaid on ka tohutu panustaja Euroopa islamiseerumisse. Katar suunab – äärmiselt konservatiivse hinnangu kohaselt – 2014. aasta seisuga vähemalt 71 miljonit eurot (umbes 78 miljonit dollarit) 140 mošee ja islami keskuse ehitamiseks Euroopasse, selgub teemakohasest viimasest autoriteetsest aruandest, Prantsuse ajakirjanike Christian Chesnot’ ja Georges Malbrunoti 2019. aasta raamatust „Qatar Papers“. Rohkem kui kümme aastat hiljem on see arv tõenäoliselt palju suurem. Kui palju on Euroopa poliitikud, kes ei lakka islamile meeltmööda olemast, Katarilt altkäemaksu saanud? Kas me saame seda kunagi teada? (Jätkub)
Allikas: Gatestone Institute
Autor Robert Williams elab Ameerika Ühendriikides
