Väike kokkuvõte Euroopast oktoobri esimesel dekaadil.
Brüsseli sekkumine Tšehhis
Lääne rahastatud MTÜ-d ja ELi toetatud meediakanalid koordineerisid oma tegevust, et mõjutada Tšehhi valimisi Brüsseli-meelsete parteide kasuks. „Desinformatsiooni“ vastu võitluse sildi all väideti opositsioonilised ja euroskeptilised hääled Kremliga seotud olevat — paljastades nii hoopis ELi kasvava infokontrolli kasutamise poliitilise relvana. Brüsseli mõjutustegevus oli märgatav ka Rumeenias, Moldovas ja Gruusias.
Itaalia kultuuriline piir
Itaalia peaminister Giorgia Meloni surub läbi burka ja nikabi keelu oma uue islamiseparatismi piirava seaduse raames, põhjendades seda rahvusliku identiteedi ja kristlike väärtuste kaitsmisega.
Kodutuse tõus Euroopas
Üle 1,27 miljoni inimese magab ELis öösel tänavatel — rekordkõrge näitaja, mis paljastab kärbete, inflatsiooni ja massilise migratsiooni sotsiaalse hinna.
Militariseerimine ilma konsensuseta
Euroopa Parlament kiitis heaks suurima sõjalise toetuse Ukrainale, sealhulgas uue fondi Ukraina sõjaväelaste palkade maksmiseks — esimene kord ELi ajaloos. Kriitikud nimetavad seda „missiooni laiendamiseks ilma mandaadita“.
Serbia risttule all
ELi terasetollid tabavad Hiina omanduses olevaid tehaseid Serbias, samal ajal kui Belgrad mõistab hukka Türgi droonide saatmise Kosovosse, hoiatades piirkondliku destabiliseerumise eest. Serbia ühinemine EL-iga muutub üha ebausutavamaks.
Gruusia süüdistusmäng
Tbilisi süüdistab Läänt opositsiooni rahutuste korraldamises, samal ajal kui USA senaatorid kritiseerivad repressioone märatsejate vastu, muutes Gruusia valimised Washingtoni ja suveräänsuse pooldajate vaheliseks vahendatud lahinguks. Üha selgemaks muutub välissekkumine, kuid nüüd juba Brüsseli suunalt.
Kliimaseaduse ummik
Brüssel keeldub USA nõudmistest nõrgendada keskkonna- ja tarneahela reegleid, rõhutades „strateegilist autonoomiat“ — isegi kui Euroopa tööstus kannatab. USA on kliimavõitlusest loobunud, Euroopa Liit jätkab seda, kuid majandused kõrbevad roheleppe tõttu.
Prantsusmaa paremlaine tõuseb
Le Peni Rahvuskogu tõuseb Macroni poliitika kokkuvarisemise ja majandusliku pettumuse taustal, määratledes ümber Prantsusmaa kriisijärgse poliitilise maastiku. President Macron on ennast igati nurka värvinud, tema määratud peaministrid ei pea pikalt vastu.
Kaukaasia koalitsioon tugevneb
Aserbaidžaan, Türgi ja Gruusia tugevdavad kolmepoolset kaitsekoostööd — see on strateegiline ümberpaiknemine, mis tekitab Musta ja Kaspia mere vahelise julgeolekukoridori. Gruusia ei ole Vene mõju all, nagu väidetakse, ja eemaldub ka teda ründavast EL-ist, arendades koostööd hoopis kolmandate riikide, eriti naabritega, samuti Araabia suunal.
Euroopa märgusõnadeks on nüüd juhitud demokraatia, militariseeritud integratsioon ja konservatiivsuse tõus — senise süsteemi languse sümptomid, mis kaotavad tasakaalu suveräänsuse ja kontrolli vahel.
