USA aktsiaturgudel neljapäeval vallandunud müügilaine süvenes kauplemispäeva lõpuks veelgi. Eriti rängalt said pihta tehisintellektiga seotud ettevõtted, mille aktsiad kaotasid ühe päevaga kohati ligi viiendiku oma väärtusest.
Suuri tehnoloogiaettevõtteid koondav Nasdaq 100 indeks lõpetas päeva koguni 6,4% langusega. Tegemist oli indeksi rängima börsipäevaga alates 2020. aasta märtsist, mil koroonapandeemia puhkemine vallandas maailma aktsiaturgudel paanika. Seega ületas neljapäevane kukkumine isegi mullu aprillis Donald Trumpi tollimaksude väljakuulutamise järel toimunud müügilaine. Laiem Nasdaq Composite kaotas 5,5%, S&P 500 4,4% ning Dow Jonesi tööstuskeskmine 3,4%.
Kõige valusamalt tabas müügilaine pooljuhtide sektorit. Philadelphia pooljuhtide indeks SOX kukkus neljapäeval 12,3%, mis oli indeksi enam kui 30-aastase ajaloo suuruselt teine päevane langus. Veel järsemalt, 15,9%, langes indeks vaid 16. märtsil 2020, koroonapandeemia alguse börsipaanika ajal.
Mäluseadmete tootja Sandiski aktsia kukkus 22,3% ning Western Digitali oma 17,4%. Andmekeskustega seotud ettevõtetest odavnes IRENi aktsia 17% ja Applied Digitali oma 14,7%. AMD aktsia odavnes 17,3%, Micron 17,5% ning Nvidia 9,3%.
SEB ekspert: börsikukkumine oli äratuskell indeksinvestorile
SEB finantsturgude riskikonsultant Erik Laur tõdes, et neljapäevane börsikukkumine oli erakordne. „Suund mind ei üllatanud, küll aga liikumise ulatus, eelkõige kui kiiresti ja ulatuslikult müük ühe päevaga vallandus,“ märkis ta.
Lauri hinnangul oli börsikukkumine eelkõige äratuskell indeksinvestoritele. „Indeksiinvesteering ei tähenda automaatselt head hajutatust,“ rõhutas ta. Tehnoloogiahiidude suure osakaalu tõttu tähendab suurtesse USA aktsiaindeksitesse investeerimine ühtlasi märkimisväärset panust tehisintellektisektori edule.
Swedbanki finantsturgude vanemspetsialisti Meelis Maasiku hinnangul ei olnud müügilaine taga üht konkreetset sündmust, vaid mitme teguri kokkulangemine. Viimaste kuude tugeva tõusu järel olid tehnoloogiaaktsiad muutunud haavatavaks ning investorite ootused püsinud väga kõrgel.
„Kui turul on palju optimismi ja aktsiahinnad on kiiresti tõusnud, võivad investorid negatiivsete uudiste või ebakindluse ilmnemisel reageerida tavapärasest emotsionaalsemalt,“ selgitas ta.
„Turukorrektsioonid on investeerimistsükli loomulik osa ning tugevama languse päevad ei tähenda automaatselt, et pikemaajaline investeerimistees oleks muutunud. Pigem tuletavad need investoritele meelde, et ka kõige populaarsemad teemad ja ettevõtted ei liigu ainult ühes suunas,“ lisas ta.
Kriise on erinevaid tüüpe
Lauri sõnul oli tehisintellekti taristuga seotud aktsiate nõrkus ilmnenud juba nädalaid varem. Neljapäevase müügilaine vallandasid tema hinnangul aga kaks tegurit: demokraatide edu USA vahevalimistel, mis suurendas kartusi andmekeskuste rajamise aeglustumise ees, ning kiibitootja Qualcommi nõrk prognoos.
Erinevalt mullusest aprilli tollišokist, mil müügisurve tabas laialdaselt eri majandussektoreid, oli seekordne langus Lauri sõnul koondunud eelkõige tehnoloogiaettevõtetesse. Infotehnoloogiasektor kukkus 7,3%, samal ajal kui näiteks energia- ja finantssektor kaotasid alla 3%.
„Mind ennast hämmastas kõige rohkem mõju laiemale turule,“ märkis Laur. Tehnoloogiaettevõtete suure osakaalu tõttu USA aktsiaindeksites piisas ühe sektori järsust kukkumisest, et kogu turgu tugevalt allapoole vedada. Samal ajal langes näiteks McDonald’si aktsia vaid 0,8% ja Coca-Cola lõpetas päeva sisuliselt muutumatuna.
Maasiku sõnul tuleb eristada kahte tüüpi kriise: fundamentaalset kriisi, mille puhul ettevõtete kasumid ja müügitulud järsult vähenevad, ning investorite meeleolu või poliitilise ebakindluse põhjustatud langust. Fundamentaalsest kriisist taastumine võib võtta aastaid, nagu näitas 2008. aasta finantskriis.
„Hetkel ei ole märke, et ettevõtete kasumid või äritegevus oleksid oluliselt halvenenud. Seega on eilne langus peamiselt turuosaliste meeleolu järsu muutuse tulemus,“ märkis Maasik.
Muski ettevõtted said tugeva löögi
Tugeva löögi said näiteks ka Elon Muskiga seotud ettevõtted. Tesla aktsia kukkus neljapäeval 10,8% ja SpaceX-i oma 9,1%. Kahe kauplemispäevaga on ettevõtete turuväärtusest kadunud kokku ligikaudu 456 miljardit dollarit. Musk oli USA vahevalimiste suurim üksikannetaja, toetades peamiselt vabariiklasi enam kui 445 miljoni dollariga. Bloombergi andmetel kahanes maailma rikkaima mehe varade väärtus eile 80 miljardi dollari võrra. Viimase nädalaga on ta varandus vähenenud 128 miljardi dollari võrra, ulatudes nüüdseks 785 miljardi dollarini.
Wall Streetilt levis müügilaine reedel ka Aasia börsidele. Lõuna-Korea Kospi indeks kukkus kauplemise alguses koguni 8,8%, mistõttu peatati börsil kauplemine 20 minutiks. Päeva lõpuks taandus langus 6%-ni. Jaapani Nikkei indeks lõpetas päeva samuti 6% miinuses, mis oli selle suurim kukkumine alates mullusest aprillist. Taiwanil langes börsiindeks 4,5%.
Eriti tugevalt said pihta Aasia kiibitootjad. Lõuna-Korea SK Hynixi aktsia odavnes 10,4% ja Samsung Electronicsi oma ligi 6,4%. Maailma suurima lepingulise kiibitootja TSMC aktsia kukkus Taiwanil 4,7%.
Kas langus võib jätkuda?
Lauri hinnangul võib osa neljapäevasest langusest pidada ka aktsiate hinnatasemete normaliseerumiseks. Mälukiipide turg on oma olemuselt tsükliline ning mitme ettevõtte aktsiad olid varasema tõusu käigus jõudnud väga kõrgele. Näiteks Sandiski aktsia oli ka pärast kukkumist aasta algusega võrreldes ligi 240% ja Microni oma 130% plussis. Nvidia oli seevastu kaotanud kogu tänavuse tõusu.
Maasiku hinnangul muutuvad investorid tehnoloogiaettevõtete suhtes üha valivamaks. Üha suuremat tähelepanu pööratakse sellele, kas ettevõtted suudavad kõrgeid ootusi tegelike majandustulemustega õigustada.
„Pelgalt osalemisest tehisintellekti või tehnoloogiasektori kasvuloos ei pruugi enam piisata,“ märkis Maasik.
Tema sõnul võivad järsud turukõikumised pakkuda pikaajalistele investoritele ka ostuvõimalusi, kuid lähiajal tuleb arvestada suurema volatiilsusega.
Ka Laur ei pea üht erakordselt halba börsipäeva veel märgiks laiematest probleemidest finantsturgudel. Tema hinnangul sõltub edasine eelkõige sellest, kas tehisintellekti taristusse kavandatud investeeringud hakkavad päriselt vähenema või mitte.
„Kui investeeringud andmekeskustesse, kiipidesse ja elektritaristusse hakkavad reaalselt vähenema, muutub eilne päev olulisemaks signaaliks. Kui mitte, võib see tagantjärele osutuda lihtsalt väga järsuks korrektsiooniks sektoris, kus ootused ja positsioneeritus olid muutunud erakordselt kõrgeks,“ märkis Laur.
Eesti investorid reageerisid börsikukkumisele erinevalt. Lightyearis vallandus ostulaine
Neljapäevane järsk börsilangus pani Eesti investorid tavapärasest aktiivsemalt kauplema. Swedbanki ja Lightyeari statistika näitab aga mõnevõrra erinevat pilti sellest, kuidas kliendid müügilainele reageerisid.
Swedbanki statistika kohaselt oli Eesti klientide kauplemisaktiivsus tavapärasest suurem, kuid müügitehingute käive ületas mõnevõrra ostutehingute oma. Panga hinnangul jäid tehingute kogumahud erakordselt suurt börsilangust arvestades siiski tagasihoidlikuks.
Ostupoolel paistsid silma AST SpaceMobile’i, Super Micro Computeri ja Microni aktsiad, müügipoolel aga Magnite, Broadcom ja UPS. Tehnoloogiaettevõtetest kaubeldi kõige aktiivsemalt Nvidiaga, mille puhul oli ülekaalus ostuhuvi.
„Kauplemisstatistika põhjal võib järeldada, et Eesti investorid reageerisid langusele pigem ettevaatlikult. Ulatuslikku müügisurvet ei tekkinud, kuid samas ei kiirustatud ka langenud hindade juures suuremahulisi oste tegema. Pigem jäädi äraootavale seisukohale,“ sõnas Swedbanki finantstoodete müügi vanemspetsialist Rainer Saad.
Lightyearis oli pilt teistsugune. Ettevõtte juhi Martin Soku sõnul tegid Eesti investorid neljapäeval tavapärasest ligikaudu kaks korda rohkem tehinguid, millest kolmveerand olid ostud. Suurem osa kauplemisaktiivsusest koondus USA börside avanemise järgsesse aega.
Enim osteti tehisintellekti ja pooljuhtidega seotud ettevõtteid, sealhulgas Nvidiat, Micronit, IRENi ja Alphabeti. Nvidia ja AMD ostjaid oli tavapärasest umbes 3,5 korda rohkem, Sandiski ja Microni puhul kasvas ostjate arv kahe- kuni kolme ja poole kordseks.
Kauplemiskäibe poolest oli Lightyeari Eesti klientide seas esikohal andmekeskustega seotud IREN, mis juhtis nii ostu- kui ka müügikäibe edetabelit. Kuigi langenud tehnoloogiaaktsiate müüjaid oli tavapärasest rohkem, ületas nende ostjate arv müüjaid.
Kasvas ka indeksfondide ostuhuvi. Populaarseimad olid Vanguard FTSE All-World ja S&P 500 indeksit järgivad börsil kaubeldavad fondid, kuid rohkem tunti huvi ka tehnoloogiasektori ja Nasdaq 100 fondide vastu. Kokku osteti ETF-e tavapärasest ligikaudu kaks korda suurema summa eest.
Müügipoolel paistis silma hoopis AppLovin, mille aktsia kallines tugevate majandustulemuste toel üle 30% ja millel oli Lightyearis päeva jooksul kõige rohkem müüjaid. Suurtest tehnoloogiaettevõtetest ületas müügikäive ostukäivet ka Microsofti ja Amazoni puhul.
Uuendatud kell 11.30.
