EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid ütles kolmapäeval Riigikogus peetud kõnes, et aktsiisi- ja maksutõusudest saadud raha tõenäoliselt Eesti kaitstust ei paranda.
“Ma ei hakka üle kordama mitmeid asju, millest on juba eelnevate kõnelejate poolt räägitud, aga tahan osutada ühele aspektile, mis minu jaoks on oluline, aga millele ilmselt eriti ei taha keegi vihjata või viidata, sellepärast et see on nii-öelda tundlik teema. Võidakse kohe sinu suhtes hakata esitama küsimusi, mida sa ei taha näha sinu suhtes kõlamas.
Ja see küsimus, mis minul tekib ja mida ma olen esitanud ka eelnõu esimesel lugemisel, millele ma pole vastust saanud, pole saanud sellele vastust ka meedias avaldatud artikleid lugedes, kommentaare kuulates, seisneb selles, et kui nüüd kehtestatakse see täiendav maksutõus – tulumaksu tõus füüsilistele isikutele, juriidilistele isikutele, ettevõtetele siis, ja ka käibemaksu tõus – ja sellest hakkab kogunema, nagu prognoositakse, sadu miljoneid eurosid aastas lisatulu, mis on 26 kuni 751 miljonit, prognoositav laekumine, 27. aastal 784 ja 28. aastal 822 miljonit eurot, siis kuivõrd selle väga suure täiendava summa inimestelt äravõtmise kaudu tegelikult päriselt Eesti julgeolek saab olema paremini tagatud?
Mina ei ole näinud veenvat argumentatsiooni, mida kuulates jääks selline mulje, et jah, tõepoolest, on mõttekas ja põhjendatud inimestelt need sajad miljonid täiendavalt ära võtta, sest siis me tõesti saavutame märkimisväärselt parema julgeolekupositsiooni. Ehk siis meie võimekus sõjalise konflikti korral Venemaaga selles sõjas hakkama saada, edu saavutada on märkimisväärselt suurem ja parem.
Fakt on ju see, et ka pärast julgeolekumaksu kehtestamist ja kogu selle raha kokkukorjamist Eesti väga väikese riigina seisab endiselt silmitsi Venemaa kui maailma suurima tuumariigiga. Ainuüksi see reaalsus paneb mind küsima, et mida see siis reaalselt mõjutab. Ka pärast selle raha kokkukorjamist ja kõikide nende plaanitud kulutuste tegemist on Eestil endiselt täpselt null tanki. Eestil on endiselt täpselt null hävitajat. Eestil on endiselt null kaugmaa õhutõrjesüsteemi ja ka keskmaa õhutõrjesüsteemi. Samal ajal Venemaa on endiselt maailma suurim tuumariik. Ehk küsimus, millele mina tahaksin kuulda selle eelnõu menetlemise raames tõesti veenvat vastust, seisneb selles, kuidas me päriselt ka parandame oma julgeolekupositsiooni.
Ja mulle tundub, et põhjus, miks sellest ei räägita, seisneb selles, et tegelikult on tarvis lihtsalt täiendavalt neid sadu miljoneid inimestelt ära võtta. Kõikvõimalikud muud argumendid on ju emotsionaalselt väiksema kaaluga. Nendele tuginedes on raskem inimesi veenda selle maksutõusu vajalikkuses ja sellepärast on pandud see silt sinna külge: julgeolekumaks. Noh, kui sa ei ole selle poolt, et siis täiendavalt tõsta tulumaksu nii füüsilistele isikutele kui juriidilistele isikutele ja käibemaksu, siis sa ei poolda Eesti julgeolekut. Sellesse positsioon ei taha ju keegi ennast panna ja siis öeldakse, et noh, hea küll, mis seal siis ikka, neelame alla, kuigi tegelikult ei näe, kuidas see päriselt julgeolekuolukorda parandaks.
Mis on täiendav probleem? Mündi teine pool minu arusaamise kohaselt on see, et ma ei ole küll sugugi kindel, et kui tehakse need kulutused, mida sellest rahast tahetakse teha, siis meie julgeolekuolukord mingis aspektis hoopis ei halvene. Ja siin ma pean eriti silmas plaanitud kulutusi, et soetada raketisüsteeme, millega on võimalik rünnata Venemaa territooriumil paiknevaid objekte.
Lugesin siin just ühte kommentaari välismeediast, kus kirjutati, et Eestil on NATO poolt määratud strateegilises raamistikus võtmeroll, mis seisneb selles, et me peame märkimisväärselt suurendama oma kauglöögivõimet, et olla võimeline tabama olulisi sihtmärke Venemaal. Võtke heaks või pange pahaks, nimetage mind üht- või teistpidi, aga ma pean ausalt ütlema, et mina küll ei tunne ennast kindlamalt, kui Eesti territooriumile sellised raketisüsteemid paigutataks. Sellepärast, et ma näen väga selgelt, kuidas sellele faktile võib Venemaa hoopis osutada kui julgeolekuohule, ja ütlevad, et me peame siin otsustavalt tegutsema ja sekkuma, et see julgeolekuoht kõrvaldada.
Täpselt samamoodi nagu Ameerika Ühendriigid ütlesid, et me näeme väga suurt julgeolekuohtu selles, kui Nõukogude Liit paigutab oma raketisüsteemid Kuubale, millega on võimalik tabada meie strateegiliselt olulisi punkte. Nii et see on küsimus, millele ma tahaksin samuti tõsist vastust kuulda, analüüsi näha, kuidas võib julgeolekuoht hoopis suureneda läbi selle, et need kulutused tehakse.
Ja vaikus, selle koha pealt on valitsenud täielik vaikus. Parandage mind, kui ma eksin, aga mina ei ole näinud ei siin saalis sel teemal arutelu ega ka laiemalt meedias sel teemal arutelu. Ometi on minu meelest tegemist ülimalt tõsise küsimusega.
Ja lõpetuseks ma mainin veel ühte aspekti, mis on teist laadi, aga siiski oluline. Nimelt, see seadus näeb rakendussätetes ette, et tegemist on tähtajalise maksutõusuga. Et ettevõtetele kehtestatakse tulumaks tähtajaliselt, et üksikisikute, füüsiliste isikute tulumaksu määra tõstetakse tähtajaliselt ja ka käibemaksu tõus on tähtajaline ja kehtib üksnes 31. detsembrini 2028. aastal.
Ütleksin, et tõstke käsi, kes siit saalist usub, et 1. jaanuaril 2029. aastal saavad need maksud olema uuesti langetatud praegusele tasemele. Ma arvan, et neid inimesi, kes seda usuks, ei ole ei opositsioonis ega koalitsioonis, ning et jutud sellest tähtajalisusest on mõeldud lihtsalt selleks, et seda maksutõusu oleks lihtsam avalikkuse kurgust alla suruda. Järjekordne näide valelikust poliitikast.”