Valitsusliidu muudatused pole inimestele erilist muljet avaldanud ning hinnang reformierakondlasest peaministri Kristen Michali tegevusele muutub üha kriitilisemaks, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal arvab 23 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd väga hästi või pigem hästi ning 71 protsenti vastajatest, et valitsus teeb oma tööd pigem halvasti või väga halvasti. 20 protsenti vastajatest kiidab heaks, kuid 60 protsenti vastajatest ei kiida heaks seda, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama.
Näiteks veel veebruari alguses andis Michali tegevusele kiitva hinnangu 27 protsenti vastanutest, mis näitab, et valitsusjuhi populaarsus on jätkuvalt kahanemas, märkis Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder.
“Ainult 23 protsenti valijatest arvab, et valitsus teeb oma tööd hästi ning ainult 20 protsenti valijatest kiidab peaministri tegevuse heaks. Veebruari lõpus oli see 24 protsenti. Seega ei ole vähemalt praeguseks ümberkorraldused valitsuses valijate hinnangut kindlasti positiivsemaks muutunud ning pigem näeme nendest arvudest vastupidist,” rääkis Mölder.
“Arvestades seda, et sotsiaaldemokraatide välja heitmisega valitusest kukkus ka valitsuserakondade koondtoetus 20 protsendi alla, ei ole selliste heakskiiduhinnangute negatiivsemaks muutumises midagi üllatavat,” jätkas Mölder, lisades, et valitsusel, mille moodustavatel erakondadel ühiskonnas laiem kandepind puudub, ei saagi olla suuremat heakskiitu.
Sotside valitsusest väljaviskamine pole kergitanud võimuliitu jäänud erakondade populaarsust ning Reformierakond on erakondade reitingutabelis jätkuvalt alles kolmas ja nende koalitsioonipartneri Eesti 200 toetus on rekordmadalal tasemel.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Isamaad 31,7 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE)17,7 protsenti ja Reformierakonda 16,8 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Keskerakond 15,4 protsendiga ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 9,8 protsendiga ning parlamendierakondadest kõige madalama toetusega on Eesti 200 kaheprotsendise toetusega. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna toetus on madalaimal tasemel alates 2023. aasta septembrist ning Eesti 200 toetus ei ole Norstati küsitlustes kordagi nii madal olnud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 18,8 protsenti ning opositsioonierakondi 74,6 protsenti vastajatest.
Tabeli alumises otsas on negatiivse rekordi püstitanud Eesti 200, kelle toetus praegu kaks protsenti ning nädalane toetus eraldivõetuna koguni vaid 1,4 protsenti. “Nii madal pole see alates 2019. aasta algusest veel olnud. Raske on leida ühtegi valijaskonnagruppi, kus erakonna toetus oleks üle valimiskünnise. On ilmne, et valitsusremont ei ole Eesti 200 positsiooni vähemalt praeguseks parandanud ning pigem on olukord muutunud nende jaoks halvemaks. Ning veel halvemaks siit on juba väga raske minna,” märkis Tartu ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder. (BNS)
