President jättis korraga välja kuulutamata kaks märgilist seadust, mille kohta on EKRE fraktsiooni saadik Varro Vooglaid ka kirjad saatnud, sest need seadused ei vasta põhiseadusele.
„Hea meel on näha, et president Karis nõustus minu ja mitme teise opositsioonisaadiku poolt eelnõu menetluse käigus selgesõnaliselt väljendatud seisukohaga, et nö superandmebaasi eelnõu on põhiseadusega vastuolus,“ märkis Vooglaid.
President Alar Karis jättis välja kuulutamata kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seaduse (nn superandmebaasi seadus), sest need pole kooskõlas Eesti põhiseadusega.
Kirikute ja koguduse seaduse jättis president välja kuulutamata teist korda, sest ei pidanud Riigikogu tehtud muudatusi piisavaks. Riigikogu peab nüüd otsustama mõlema seadusega, kas asuda neid muutma. Kui aga riigikogu peaks seadused muutmata kujul vastu võtma, pöördub president ilmselt riigikohtusse.
Varro Vooglaidi kommentaar: „Täna näeme kahe märgilise seaduse väljakuulutamata jätmise näol, et jutud sellest, nagu ei oleks Vabariigi Presidendil erilist võimu ja nagu seetõttu ei oleks kohane presidenti rahva poolt otse valida, on ebaadekvaatsed. Presidendil on võimu küll ja veel – küsimus on vaid selles, kas ta tahab seda võimu kasutada. Võimude lahususe vaatepunktist oleks väga vajalik, et president oleks valitud otse rahva poolt, mitte määratud ametisse Riigikogu enamuse häältega, sest just sedasi saaks Riigikogu ja valitsuse võimu tasakaalustada ning kehtestada kohaseid kontrollimehhanisme.“
Mis puutub kirikute ja koguduste seadusesse, siis Jaanus Karilaiu poolt Isamaa fraktsiooni poolt eelnõu seaduse teistkordse lõpphääletuse eelselt aetud jutt, et eelnõu on põhiseadusega “igati kooskõlas” ega piira kuidagi usuvabadust, ei ole taas aegunud kuigi hästi. „Karilaid on üks neist, kes peaks selgelt põhiseadusvastase eelnõu teadliku ja korduva läbirammimise pärast avalikult vabandust paluma,“ märkis Vooglaid.
Kommenteerides siseminister Igor Taro (Eesti 200) sõnu, et Moskva patriarhaat on jätkuvalt julgeolekuoht Eestis, sõnas Vooglaid, et tegelikuks ohuks Eesti julgeolekule on Eesti 200 ja selle siseminister Igor Taro ise, kes (ühes Reformierakonna, sotside ja Isamaaga) lõhestavad põhiseadust jalge alla tallates Eesti ühiskonda ja püüavad seeläbi provokatiivselt esile kutsuda sisemist ja välist konflikti.
„Selle asemel, et oma vigu tunnistada ja põhiseadusvastase projekti jäärapäise läbirammimise pärast vabandust paluda, jätkatakse selle tegevuse õigustamist,“ lisas Vooglaid. Nimelt oli Taro reaktsioon presidendi otsusele see, et presidendi arvates on kõnealune seadus ebavajalik
Õiguskomisjoni esimees Madis Timpson (Reformierakond) aga deklareeris, et praegust eelnõu teksti polevat enam võimalik paremaks teha.
Vooglaid: „Muidugi on võimalik! Küsimus on vaid selles, kas eelnõu läbisurujatel on piisavalt alandlikkust, et oma vigu tunnistada. Kole kurb on seda kõike vaadata, sest nähtub mitte ainult lausaline austuse puudumine põhiseaduse vastu, vaid ka lausaline ebaaususe ja valetamise kultuur.“
Vooglaid märkis selle kohta, et Riigikogu istungjärgu viimasel nädalal surus koalitsioon (osaliselt Isamaa ja sotside abil) kaks põhiseadusvastast seaduseelnõud läbi, nii: „Ei ole raske mõista, mida see olukord räägib austuse kohta põhiseaduse vastu. Teadlikult põhiseadusvastaste projektide edendamise eest mitte keegi loomulikult mingit vastutust ei võta. Ei tee seda põhiseadusvastaste eelnõude poolt hääletanud Riigikogu liikmed, põhiseadusvastaseid eelnõusid Riigikokku toonud ja neid Riigikogus kaitsnud valitsuse liikmed ega ka põhiseadusvastased eelnõud välja töötanud ametnikud. Kõigil jääb hoopis õigust ülegi. Õigusriigis asjad sedasi ei käiks.“
Vaata lisaks:
https://www.err.ee/1609736682/president-jattis-korraga-valja-kuulutamata-kaks-margilist-seadust
